Tihi (ingl trick) on bridžis (ja muudes kaardimängudes) nelja kaardi kombinatsioon, millesse iga mängija on pannud ühe kaardi. Pärast nelja kaardi mängimist moodustubki tihi, mida seejärel, kaarte tagurpidi keerates varjatakse mängu lõpuni. Tihi võtja mängib järgmisesse tihisse esimesena kaardi, misjärel ülejäänud mängijad teevad päripäeva sama. Kõrgeima kaardi mängija on vastava tihi omanik ning mängib järgmisse tihisse esimesena oma järelejäänud kaartide hulgast.[1]

Tihid bridžis muuda

Roberibridžis mängitakse neli kaarti laua keskele kokku, misjärel võtab tihi võitja (omanik) võidetud tihi enda ette. Turniiribridžis jätab iga mängija kaardi enese ette (säilitades niiviisi algset, käes olnud 13-kaardilist komplekti). Tihisse mängitud kaart paigutatakse enda suhtes pikisuunaliselt, kui tihi omanikuks märgitakse oma paar, ning ristsuunaliselt, kui tihi võttis vastaspaar.[2]

Bridži pakkumisfaasis näitab pakutud lepingu kõrgus, mitu tihi pakkuja kohustub võtma, et saada positiivset skoori. Esimene pakkumiskõrgus kohustab võtma seitse tihi võimalikust kolmeteistkümnest, seitsmes (maksimaalne) pakkumiskõrgus teatab valmidusest võtta kõik kolmteist tihi. Ületihiks nimetatakse neid tihisid, mis mängu käigus võetakse lubatud pakkumisest rohkem, alttihideks aga neid, mis lubatud kõrgusest puudu jäävad.[3]

Turniiribridžis saab väljamängiv pool punkte tihide eest sel juhul, kui võetakse vähemalt pakkumisfaasis lubatud arv tihisid. Vastasel korral saab punkte kaitsev vastaspaar.[4]

Bridži tihide punktiarvestus muuda

Tihide punktiväärtus erineb, sõltudes lepingu mastist, tsoonsusest, kontreerimisest, rekontreerimisest. Samuti arvestatakse punkte erinevalt üle- ning alttihide eest.[5]

Lepingu võitmisel saab punkte alates seitsmendast tihist, mis vastab pakkumise esimesele kõrgusele. Kontreeritud lepingus tihi väärtus kahekordistub ja rekontreeritud lepingus neljakordistub.[5]

Punktitabelid muuda

Tihi 7. 8. 9. 10. 11. 12. 13.
20 20 20 20 20 20 20
20 20 20 20 20 20 20
30 30 30 30 30 30 30
30 30 30 30 30 30 30
Trumbita 40 30 30 30 30 30 30
Kontraga
40 40 40 40 40 40 40
40 40 40 40 40 40 40
60 60 60 60 60 60 60
60 60 60 60 60 60 60
Trumbita 80 60 60 60 60 60 60
Rekontraga
80 80 80 80 80 80 80
80 80 80 80 80 80 80
120 120 120 120 120 120 120
120 120 120 120 120 120 120
Trumbita 160 120 120 120 120 120 120

Ületihide puhul on punktitabel järgmine:[5]

Ületihid Kontraga tsoonita Kontraga tsoonis Rekontraga tsoonita Rekontraga tsoonis
Tihi väärtus 100 200 200 400

Alttihide eest saavad punkte ainult kaitsjad, mitte väljamängiv pool. Alttihide väärtus on erinev, sõltudes sellest mitmenda alttihiga on tegemist.[5]

Alttihide puhul on punktitabel järgmine:[5]

Altihid 1. 2. 3. 4.–13.
Tsoonita
Alttihi 50 50 50 50
Kontraga alttihi 100 200 200 300
Rekontraga alttihi 200 400 400 600
Tsoonis
Alttihi 100 100 100 100
Kontraga alttihi 200 300 300 300
Rekontraga alttihi 400 600 600 600

Tihide võtmise strateegiad muuda

Paljud tihivõtmise strateegiaga kaardimängud on reeglistatud nii, et mängija või paar, kes võtab rohkem tihisid, on võitja. Tihide äraandmise põhimõttega mänge leidub siiski samuti. Enamuses kaardimängudes näitab esimesena tihisse mängitud kaart, millist masti tuleb sellesse tihisse mängida järgmistel mängijatel. Tihide võtmine sõltub paljuski kättejagatud kaartide tugevusest, kuid mängija oskustele vastavalt on tihide hulka võimalik varieerida. Enamuses mängudes mängitakse tihid päripäeva ning sellest tulenevalt on viimasena tihisse mängijal valik, kas kõrge või madala kaardi mängimiseks.[6]

Tihide võtmiseks on võimalused kõrgete kaartidega (sõltuvalt mängust võib kaartide tugevusjärjekord olla erinev). Kui mängus tehakse trump, siis kuulutatakse kõik trumbimasti kaardid kõrgemaks ülejäänud mastide mistahes kaartidest. Lisatihisid on võimalik juurde saada ka põhimõttel, et otsuseid, milline kaart mängida või milline alles jätta, tehakse kordamööda ning järjekorras. Bridžis nimetatakse selliseid mänguvõtteid lõikamiseks ja sundimiseks. Sel juhul on tihisse hilisemal mängijal võimalus otsustada, milline kaart mängida, sõltuvalt vastase eelnevalt mängitud kaardist. Lisaks saab tihisid juurde võita mastides, milles mängijal on rohkem kaarte kui vastastel, nn pikkustihid.[7]

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. "Tihi". Eesti keele seletav sõnaraamat. Vaadatud 18.04.2018.
  2. "Contract Bridge". Card Game Rules. Vaadatud 26.04.2018.
  3. World Bridge Federation (2017). "The Laws of Duplicate Bridge 2017" (PDF). Vaadatud 26.04.2018.
  4. "Turniiribridži reeglid 2007" (pdf). 2008. Vaadatud 18.04.2018.
  5. 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 Arne Loorpuu (2000). "Bridzilehe punktiarvestus". syg koduleht. Originaali arhiivikoopia seisuga 4.05.2018. Vaadatud 26.04.2018.
  6. Parlett, David (2008). The Penguin Book of Card Games (3rd ed.). Penguin Books.
  7. Eero Alamaa, Lauri Naber, Leo Luks (2006). Lihtne bridžimängu algõpetus. Tartu: Sulemees. Lk 36.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)