Eustathios Thessalonikest

Tessaloonika Eustathios (või Eustathios Thessalonikest; kreeka keeles Εὐστάθιος Θεσσαλονίκης) (u 1115 – u 1195/6) oli kreeka õpetlane ja Tessaloonika peapiiskop. 10. juunil 1988. aastal ta kanoniseeriti ehk kuulutati ametlikult pühakuks. Tema püha tähistatakse 20. septembril.

Elulugu

Nicholas Kataphloroni õpilane Eustathios määrati palvekirjade haldamise kantseleisse (kr ἐπὶ τῶν δεήσεων, epi ton deeseon) retoorika professoriks (μαΐστωρ ῥητόρων) ja pühitseti Konstantinoopolis diakoniks. Peale Myra piiskopiks saamist määrati ta umbes 1178. aastal Tessaloonika peapiiskopi ametisse, kuhu ta jäi kuni oma surmani. Eustathiose elust ja tööst jutustavad Euthymiose ja Michael Choniatesi matusekõned, mille käsikirju säilitatakse Oxfordi Ülikooli Bodleiani raamatukogus. Niketas Choniates nimetas Eustathiost oma ajastu õpetatuimaks meheks. Eustathios kirjutas kommentaare vanakreeka poeetide töödele, teoloogilisi traktaate, kõnesid, pöördumisi ja olulise jutustuse sellest, kuidas Sitsiilia William II 1185. aastal Tessaloonikat rüüstas.

Tema teostest on enim mainitud Homerose kommentaare. Neis avalduvad laialdased teadmised kreeka kirjanduse kohta varasematest kuni hilisemate perioodideni. Teised teosed näitavad muljetavaldavat iseloomu ja oraatorlikku jõudu, mis teenis talle Komnenoste suguvõsa keisrite lugupidamise. Poliitiliselt oli Eustathios keiser Manuel I Komnenose toetaja. Iseseisva mõtlejana õilistas Eustathios mõnikord selliseid ilmalikke väärtusi nagu sõjaväeline jõud, kritiseeris orjapidamist ja uskus tsivilisatsiooni ajaloolisse progressi alates primitiivsest kuni arenenud tasemeni.

Teosed

• "Tessaloonika vallutamisest" on pealtnägija kroonika 1185. aasta piiramisest ja Tessaloonika edasistest kannatustest. Kroonika esimestes peatükkides kirjeldab Eustathios ka Konstantinoopoli poliitilisi sündmusi alates keiser Manuel I surmast. Kroonika jätkub Alexios II lühikese valitsemisaja kirjeldusega kuni Andronikos I anastamiseni koos täpsete kommentaaridega kõigi asjaosaliste tegevuse kohta. Kreekakeelse teksti on andnud välja Kyriakidis koos V. Rotolo tõlkega itaalia keelde, ingliskeelse tõlke (ka kommentaaride ja teemakohaste esseede) autor on J. Melville-Jones (" Australiensia" kaheksas köide) ning saksakeelse tõlke autor H. Hunger.

• Arvukad kõned, millest mõned on välja andnud P. Wirth ("Eustathii Thessalonicensis Opera Minora"). 2013. aastal avaldati neist kõnedest kuus varaseimat koos Andrew F. Stone'i kommentaaridega ("Byzantina Australiensia" 19. köide).

• Homerose "Iliase" ja "Odüsseia" kommentaarid (Παρεκβολαὶ εἰς τὴν Ὁμήρου Ἰλιάδα καὶ Ὀδύσσειαν), mis käsitlevad grammatika, etümoloogia, mütoloogia, ajaloo ja geograafia küsimusi. Kommentaarid ei ole originaalid, vaid varasemate kommenteerijate väljavõtted, mis langevad paljuski kokku Homerose skolionidega. Kommentaarid põhinevad Aleksandria grammatikute ja kriitikute teostel ning hilisemate kommenteerijate tööl. Need on oluline panus Homerose uurimisse, sest praeguseks on hävinud paljud teosed, millele Eustathios tugines. Kuigi on tõenäoline, et Eustathios tsiteerib mõningaid teiste autorite teoseid vaheallika kaudu, näib ta olevat tuttav suurte antiikaja kriitikute Samothrake Aristarchose, Zenodotose, Bütsantsi Aristophanese ja teiste teostega. See on suur austusavaldus Konstantinoopoli raamatukogude olukorrale ning antiikkultuuri uurimisele 12. sajandi Konstantinoopolis. Eustathios oli ka Athenaiose innukas lugeja. Mõned Eustathiose Aleksandria eelkäijate grammatilised ja etümoloogilised kommentaarid on täis vigu ning Eustathiose enda kommentaarid on hajali ja kõrvalepõigete tõttu katkendlikud. Esimene, Majoranuse väljaantud trükiväljaanne ilmus 1542.–1550. aastal Roomas (neljas köites), ebatäpne kordustrükk 1559.–1560. aastal Baselis. A. Potituse väljaanne (Firenze, 1730, kolm foolioköidet) sisaldab ainult "Iliase" esimese viie laulu kommentaare koos ladinakeelse tõlkega. Üpris korrektne Rooma väljaande kordustrükk ilmus Leipzigis. Selle esimene osa sisaldas "Odüsseia" kommentaare (kaks köidet kvartoväljaandes, 1825.–1826. aastal) ning teine "Iliase" kommentaare ("Patrologia Graeca" jaoks toimetanud J. G. Stallbaum 1827.–1829. aastal). 1971. aastast on need asendunud M. van der Valki väljaandega. Kommentaaride väljavõtteid on tsiteeritud paljudes Homerose laulude väljaannetes.

• Dionysius Periegetese kommentaarid (pühendatud Joannes Doukasele, Andronikos Kamaterose pojale). Need on sama hajali kui Homerose kommentaar, kuid sisaldavad mitmeid varasemate kirjanike tööde väärtuslikke katkendeid. (Esmatrükk ilmus R. Stephanose Dionysiuse väljaandes (Pariis, 1547), hilisem H. Stephanose Dionysiuse väljaandes (Pariis, 1577 ja 1697), Hudsoni väljaandes Geographi Minores (neljandas köites) ning viimaks Bernhardy Dionysiuse väljaandes (Leipzig, 1828).

• Pindarose kommentaarid. Käsikirja pole leitud, kuid on säilinud sissejuhatus, mille avaldas kõigepealt Tafeli ("Eustathii Thessalonicensis Opuscula", Frankfurt, 1832), taastrükk Schneidewinilt ("Eustathii prooemium commentariorum Pindaricorum", Göttingen, 1837, kaheksas osa).

• Muud avaldatud teosed. Mõned neist avaldas Tafel esmakordselt 1832. aastal (eelnevalt mainitud "Opuscula" väljaandes), teised ilmusid hiljem, nagu näiteks P. Wirthi editsioon "Corpus Fontium Historiae Byzantinae" sarja jaoks.

• Avaldamata teosed. Need hõlmavad teoloogilisi kirjutisi ja mälestuskõnesid. Mitmed neist on olulised ajalooallikad.

Kirjandus

• Angold, Michael (1995). Church and society in Byzantium under the Comneni, 1081–1261. Cambridge University Press, lk 179–196. ISBN 0-521-26432-4.
• Eustathius. Eustathii archiepiscopi Thessalonicensis commentarii ad Homeri Iliadem pertinentes, 1–4 (toim Marchinus van der Valk). Leyden: Brill, 1: 1971; 2: 1976; 3: 1979; 4: 1987.
• Kazhdan, Alexander, toim (1991). Oxford Dictionary of Byzantium. Oxford University Press, lk 754. ISBN 978-0-19-504652-6.
• Magdalino, Paul (2002), The Empire of Manuel I Komnenos, 1143–1180, Cambridge University Press, ISBN 0-521-52653-1.
• Smith, William (toim); Dictionary of Greek and Roman Biography and Mythology, "Eustathius (7)", Boston, (1867).
• Schaff, Philip, Eustathius of Thessalonica, from History of the Christian Church, 1882.
• Stone, A.F., "Aurality in the Panegyrics of Eustathios of Thessaloniki in Theatron", Rhetorical Culture in Late Antiquity and the Middle Ages, Walter de Gruyter, Berlin, lk 417–28.
• Eustathios of Thessaloniki, The Capture of Thessaloniki, tr. J. R. Melville-Jones (Canberra 1988).

Välislingid

Opera Omnia, Migne Patrologia Graeca's (analüütiliste indeksitega)