Tellis
Tellis ehk telliskivi on ehitusel kasutatav väike üldiselt risttahukakujuline ehituskivi.
Vormilt tellis võib oma olemuselt olla nii loduskivi (nt savitellis) kui ka tehiskivi (nt keraamiline tellis).
Telliseid hakati ehituses kasutama arvatavasti 3.-2. aastatuhandel eKr Egiptuses ja Mesopotaamias.
Eestis muuda
Eestis hakati keraamilisi telliseid valmistama 13. sajandil, eeskätt Lõuna-Eestis, kus puudus kättesaadav paekivi. Siinse tellisgootika huvitavateks näideteks on 14. sajandi esimesest veerandist pärinev Tartu Jaani kirik ja veidi vanema Tartu toomkiriku varemed. Keskajast ka Eestis Pärnu toomkirik, Viljandi ordulinnus, Otepää ja Vastseliina piiskopilinnus.
Esimene teade Eestis tegutsevast telliselöövist pärineb 1365. aastast Tallinnast. Traditsiooniliselt vormiti telliseid käsitsi. Keraamilise tellise valmistamiseks segati esmalt omavahel savi, liiv ja vesi ühtlaseks seguks, millest vormiti toortellised ehk plonnid. Seejärel lasti plonnidel mõnda aega kuivada. Kõige tähtsam etapp oli tellise põletamine, mis kestis mitu päeva. Telliseid põletati kas neistsamadest plonnidest laotud löövis või hilisemal ajal ka spetsiaalselt rajatud tellispõletusahjudes. Kuumust tõsteti ahjus järk-järgult, et vältida pragude teket tellistes. Põletamisele järgnes vähemalt nädal kestev rahulik jahtumine, misjärel valmis toodang välja laoti.
18. sajandil võeti kasutusele press, mis surus valtside vahelt läbi savilindi, millest lõigati vajaliku suurusega plonnid. Plonnid kuivatati ning põletati ringi- või siksakikujulises puudega köetavas ahjus. 1870. aastatest alates töötasid tellisepressid auru jõul. 20. sajandi alguseks tegutses Eestis üle 100 tellisetööstuse ja aastas toodeti 50 miljonit tellist. Suurim praegu tegutsev tellisetööstus asub Aseris.
Enne teist maailmasõda asutati Eestis A/S "Telliskivi Tehased" ja tehased: Sindi-Lodja Reiu jõe suudme lähistel vasakkaldal asunud tellisetehas 1936. aastal[1] ja taaskäivitati tööstus Aseri telliskivitehases[2] ning 1938 avati endise Vene-Balti laevaehitustehase territooriumil uus Kopli telliskivitehas.[3]
Pärast teist maailmasõda tegutsesid Eestis: Vasalemma tellisetehas, Ilmatsalu tellisetehas, Valga tellisetehas, Tõlliste tellisetehas, Kuressaare tellisetehas.
20. sajandi I poolel kasutati Eestis enamasti kive mõõdus 70x130x270 mm. Normaaltellise mõõdud on 65×120×250 mm.
Lisaks keraamilistele tellistele tuntakse silikaattelliseid (valmistamisel pressitakse kokku lubja ja liiva segu ning kuumutatakse seda autoklaavis veeaurus, nii et moodustub hüdrosilikaatidest sideainekivi), mörttelliseid (valmistatakse nagu betooni, kuid ilma jämetäiteaineta) jms.
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ PÄRNUMAA SAVI- JA TELLISETÖÖSTUSTEST, Varbla valla infoleht nr 5, 1. mai 2016
- ↑ Aseri Telliskivitehas (om. a.-s. Telliskivitehased), Eesti ajakirjanduse analüütiline bibliograafia
- ↑ Moodsas Kopli telliskiwitehases. Päewaleht nr 280, 15. oktoober 1938
Välislingid muuda
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Tellis |
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Tellis |