Telšiai piiskopkond
Telšiai piiskopkond (leedu Telšių vyskupija, ladina Dioecesis Telsensis) on katoliku kiriku diötsees, mis allub Kaunase peapiiskopkonnale. Piiskonda jäävad Šilalė, Tauragė, Šilutė, Klaipėda, Skuodase, Kretinga, Akmenė, Mažeikiai, Plungė ja Telšiai rajoonid, Jurbarkase rajooni lääneosa, Rietavase, Neringa ja Pagėgiai omavalitsus ning Palanga ja Klaipėda linn.
Piiskopi residents on Telšiais ja katedraaliks on Telšiai Antoniuse katedraal. Piiskopkonna aladele jääb ka varem katedraalistaatusega olnud Varniai Peeter-Pauli kirik.[1] Diötsesaanpiiskop on 2017. aastast Kęstutis Kėvalas.
Telšiai piiskopkond asetseb Leedus riigi lääneosas. See piirneb idas Šiauliai piiskopkonnaga ja Kaunase peapiiskopile otseselt alluvate aladega.
Piiskopkonna pindala on 13 373 km². Seisuga 2004 oli piiskopkonnas 541 765 katoliiklast, kes moodustasid piiskopkonna elanikest 77,7%. Piiskopkonna territooriumil on 79 kogudust.[2]
Ajalugu muuda
Telšiai piiskopkonna eelkäijaks on Medininkai piiskopkond, mille lõi Vytautas aastal 1417. XIII sajandi lõpuks kuulus sellesse kümme dekanaati. Hiljem muudeti selle nimetus Žemaitija piiskopkonnaks. Algselt oli selle keskuseks Varniai, Aastal 1840 nimetasid tsaarivõimud Žemitija piiskopkonna ümber Telšiai piiskopkonnaks, ent paavst seda otsust ametlikult ei tunnistanud. Jaanuariülestõusu viidi tsaarivõimude initsiatiivil piiskopkonna keskus Varniaist üle Kaunasesse. Paavst lõi vastuseks selle baasil Kaunase peapiiskopkonna; aastal 1915 loodi selle läänepoolsemast osast uus Telšiai piiskopkond.
Aastal 1924 avati endise bernardiinide kloostri ruumides vaimulik seminar. Moodustati neljast prelaadist ja neljast kanoonikust kapiitel ning kuuria.[3]
Aastal 1940 hõlvasid punaarmee sõdurid vaimulike seminari hoone ja muutsid selle sõjaväehaiglaks. Aastal 1941 suleti kolm kirikut. Saksa okupatsiooni ajal avati kaks uut kirikut; hilisema sõjategevuse käigus hävis neli kirikut.
Aastal 1948 suleti kõik kloostrid ja osa kirikutest. Aastal 1946 vahistasid Nõukogude võimud piiskop Vincentas Borisevičiuse ja lasksid ta maha. Järgmine piiskop Pranciškus Ramanauskas arreteeriti ja mõisteti 25 aastaks vangilaagrisse. Laagrist naastes ei lubatud tal enam piiskopina edasi tegutseda. Lisaks arreteeriti poliitilistel põhjustel veel viiskümmend piiskopkonna vaimulikku. 38 kihelkonda suleti vaimuliku puudumise tõttu.
Aastal 1958 kuulus piiskopkonda 10 dekanaati, lisaks allus sellele formaalselt veel Klaipėda prelatuur, mis oli nimeliselt Ermlandi piiskopkonda kuuluv pooliseseisev vaimulik ringkond. Prelatuur liideti aastal 1991 ametlikult Telšiai piiskopkonnaga.[4]
Aastal 1992 kuulus piiskopkonda 155 kihelkonda. Tänapäevastes piirides on piiskopkond aastast 1997, mil asutati Šiauliai piiskopkond.
Piiskopiloss muuda
Telšiai piiskoppidele hakati kavandama lossi aastal 1929. Lossi projekteerisid insener Povilas Taračkovas ja arhitekt Vladimiras Dubeneckis.[5] Tegemist on kõrge poolkorrusega kahekorruselise hoonega, mida ehib kuppeltorn. Hoone esimene korrus oli mõeldud kuuria ja administratiivsete kohustuste tarbeks. Teisel korrusel asusid kabel ja piiskopi eluruumid.
Loss võõrandati aastal 1945; Nõukogude perioodil oli seal rajooni rahvasaadikute nõukogu täitevkomitee. Hoone tagastati piiskoppidele aastal 1989. Lisaks piiskopi eluruumidele asuvad seal veel tänapäeval piiskopkonna arhiiv, raamatukogu, kantselei, sekretariaat ja muud haldusorganid. Tornis asub kabel.[6]
Piiskopkonna jaotus muuda
Piiskopkond jaguneb üheteistkümneks dekanaadiks. Akmenė dekanaadile alluvad kogudused Akmenės, Kivyliais, Klykoliais, Kruopiais, Naujoji Akmenės, Papilės, Šiaudinės ja Ventas, lisaks veel kirikuta kogudus Vegeriais.[7]
Gargždai dekanaadile alluvad kogudused Endriejavas, Gargždais, Judrėnais, Plikiais, Priekulės, Slengiais, Veiviržėnais ja Vėžaičiais.[8]
Klaipėda dekanaadile alluvad kogudused Juodkrantės, Nidas ja viis kihelkonnakirikut Klaipėdas.[9]
Mažeikiai dekanaadile alluvad kogudused Dauginiais, Laižuvas, Leckavas, Pievėnais, Pikeliais, Renavas, Rubikais, Tirkšliais, Ukrinais, Užlieknės, Viekšniais, Žemalės, Židikais ning kaks kihelkonnakirikut Sedas ja Mažeikiais.[10]
Palanga dekanaadile alluvad kogudused Budriais, Darbėnais, Grūšlaukės, Jokūbavases, Kalnalises, Kartenas, Kretingas, Kūlupėnais, Laukžemės, Mikoliškiais, Palangas, Salantais, Šventojis, Tūbausiais ja kolm kirikuta kihelkonda (Baubliais, Vydmantais ja Kretingalės).[11]
Skuodase dekanaadile alluvad kogudused Aleksandrijas, Barstyčiais, Ylakiais, Kaukolikais, Lenkimais, Mosėdises, Notėnais, Skuodases, Šatėses ja Vaičaičiais.[12]
Šilalė dekanaadile alluvad kogudused Didkiemises, Girdiškės, Kaltinėnais, Kvėdarnas, Laukuvas, Pajūralises, Pajūrises, Požerės, Šilalės, Teneniais, Tūbinės I-s, Upynas, Varsėdžiais ja Žvingiais.[13]
Šilutė dekanaadile alluvad kogudused Degučiais, Gardamases, Juknaičiais, Katyčiais, Kintais, Pagėgiais, Ropkojais, Rukais, Rusnės, Saugoses, Stemplėses, Šilutės, Švėkšnas, Usėnais, Vainutases, Vilkyčiais, Vilkyškiais ja Žemaičių Naumiestises.[14]
Tauragė dekanaadile alluvad kogudused Adakavases, Batakiais, Dauglaukises, Gaurės, Lomiais, Nemakščiais, Pagramantises, Pašaltuonysis, Sartininkais, Skaudvilės, Smalininkais, Tauragės, Vaitimėnais, Varlaukises, Viešvilės ja Žygaičiais.[15]
Telšiai dekanaadile alluvad kogudused Degaičiais, Eigirdžiais, Gadūnavases, Janapolės, Kaunatavas, Lauko Sodas, Lieplaukės, Luokės, Mitkaičiais, Nerimdaičiais, Nevarėnais, Pavandenės, Tryškiais, Ubiškės, Upynas, Viekšnaliais, Viešvėnais, Žarėnais ja kaks kirikut nii Varniais kui ka Telšiais.[16]
Žemaičių Kalvarija dekanaadile alluvad kogudused Alsėdžiais, Beržorases, Gegrėnais, Gintališkės, Kantaučiais, Kuliais, Medingėnais, Pakutuvėnais, Plateliais, Plungės, Rietavases, Spraudises, Stalgėnais, Šateikiais, Tverais, Žlibinais ja Žemaičių Kalvarijas.[17] Viimases asuv Žemaičių Kalvarija Püha Neitsi Maarja basiilika on basilica minoris.[18]
Telšiai piiskopid muuda
- Justinas Staugaitis (1926–1943)
- Vincentas Borisevičius (1944–1946)
- Pranciškus Ramanauskas (1946)
- Justinas Juodaitis (1946–1949) (administraator piiskopi ülesannetes)
- Petras Maželis (1950–1966)
- Juozapas Pletkus (1966–1975)
- Antanas Vaičius (1975–2002)
- Jonas Boruta (2002–2017)
- Kęstutis Kėvalas (2017–)
Lisaks piiskoppidele on piiskopkonnaga seotud olnud ka mõned abipiiskopid.
- Liudvikas Povilonis (1969–1973)
- Genadijus Linas Vodopjanovas (2012–2016)
Viited muuda
- ↑ http://www.gcatholic.org/churches/data/cathLT.htm#fnm
- ↑ http://www.catholic-hierarchy.org/diocese/dtels.html
- ↑ Telšių vyskupija Sudarytoja Elvyra Spudytė. Antras papildytas leidimas. Telšiai: Žemaičių muziejus "Alka", 2017, lk. 29
- ↑ Telšių vyskupija Sudarytoja Elvyra Spudytė. Antras papildytas leidimas. Telšiai: Žemaičių muziejus "Alka", 2017, lk. 48
- ↑ Telšių vyskupija Sudarytoja Elvyra Spudytė. Antras papildytas leidimas. Telšiai: Žemaičių muziejus "Alka", 2017, lk. 31
- ↑ Butrimas, Adomas. Telšiai: sakralinis kompleksas Insulos kalvoje. Vilnius Vilniaus dailės akademijos leidykla, 2008, lk. 252
- ↑ http://telsiuvyskupija.lt/?id=52
- ↑ http://telsiuvyskupija.lt/?id=53
- ↑ http://telsiuvyskupija.lt/?id=54
- ↑ http://telsiuvyskupija.lt/?id=55
- ↑ http://telsiuvyskupija.lt/?id=56
- ↑ http://telsiuvyskupija.lt/?id=57
- ↑ http://telsiuvyskupija.lt/?id=58
- ↑ http://telsiuvyskupija.lt/?id=59
- ↑ http://telsiuvyskupija.lt/?id=60
- ↑ http://telsiuvyskupija.lt/?id=61
- ↑ http://telsiuvyskupija.lt/?id=62
- ↑ http://www.zemaiciukalvarija.lt/index.php?id=12