Tauern Autobahn
See artikkel vajab toimetamist. (Juuni 2021) |
Artiklis puuduvad viited. (Juuni 2021) |
Tauern Autobahn (A 10) on autobahn (kiirtee) Austrias. See algab Salzburgi ristumiskohast West Autobahniga (A1), kulgeb lõunasuunas, ületab Tauerni mäestiku Alpide peaahelikus ning viib Süd Autobahnile (A2) ja Karawanken Autobahnile (A11) Villachis Kärnteni liidumaal.
Tauern Autobahn on osa Euroopa teest E55 Rootsist Kreekasse, selle lõunapoolne lõik on ka osa Euroopa teest E66 Itaaliast (Lõuna-Tirool) Ungarisse.
Kulg muuda
Tee on 192 km pikk, millest 24 km kulgeb 12 tunnelis. Tuntumad neist on Tauerni maanteetunnel ja Katschbergi tunnel, millel mõlemal oli algselt ainult üks käik, mis põhjustas kroonilisi liiklusummikuid, eriti suvepuhkuste ajal. Katschbergi tunneli teine käik avati 2009. aastal, Tauerni tunneli teine käik 2011. aasta juunis – pärast 35 aastat liiklust.
West Autobahni ristmikult Salzburgi eeslinnas Wals-Siezenheimis Saksamaa piiri lähedal kulgeb kiirtee lõunasuunas läbi Salzachi oru Berchtesgadeni Alpide vahele, kus Untersbergi massiiv on läänes ja Salzkammerguti mäed idas. Esimene tunnel on Gollingis Tennengau lõunaosas, kus Salzach murrab läbi Tenneni mägede. Tee möödub Hohenwerfeni lossist ja jõuab Bischofshofenisse Pongau piirkonnas, pöördub siis piki Salzburgi Kiltkivialpe idasuunas Ebenisse ja taas lõunasuunas Altenmarkti Ennsi orus.
Flachaust ronib kiirtee Madal-Tauerni mäestiku põhjanõlvale koos 6,4 km pikkuse Tauerni tunneliga 1340 m kõrgusel ja kulgeb läbi Salzburgi Lungau piirkonna teemaksu platsile Sankt Michaelis. Siit jõuab see läbi 5,9 km pika Katschbergi tunneli Rennwegi Kärntenis, mis viib Kõrg-Tauerni mäestikust alla Spittalisse Drava orus. Tauern Autobahni lõunapoolne lõik kulgeb piki Dravat Gurktali ja Gailtali Alpide vahel kagusuunas Villachi ristmikuni.
Erinevalt Austria kiirteedel üldiselt kehtivast kiiruspiirangust 130 km/h kehtib Tauern Autobahnil ajavahemikus 22.00–5.00 spetsiaalne keskkonnaalane kiiruspiirang 110 km/h.
Ajalugu muuda
Sajandeid sai 120 km pikka Kõrg-Tauerni mäestikku Brenneri mäekurust ida pool ületada vaid järskude ja kitsaste muularadade kaudu. Esimene samm piirkonna avamiseks tehti Tauerni raudtee ehitamisega kuni 1909. aastani, millele järgnes Grossglockneri kõrgalpi maantee avamine 1935. aastal. Idas suutsid sõidukid Madal-Tauerni mäestiku ületada Radstadti Tauerni kuru ja Katschbergi kuru kaudu teel, mis oli olnud kasutusel vähemalt Rooma aegadest saati.
Pärast Austria anšlussi Natsi-Saksamaasse koostas Organisation Todt Reichsautobahni võrgustiku osana kiirtee ehitamise kava Salzburgist Kärnteni pealinna Klagenfurti. Esialgsed lõigud hilisema West Autobahni ristmiku lähedal Salzburgi lõunapoolsetes eeslinnades ja tunnel Spittal an der Drau juures olid juba ehitamisel, kui 1942. aastal Teise maailmasõja tõttu töö lõpetati. Ehitust jätkati alles 1968. aastal pärast Austria Rahvuskogu 1966. aasta otsust, pidades silmas kasvavat massiturismi Saksamaalt Aadria mere rannikule ning pendelrändurite liiklust Balkanile ja Türgisse.
Alpi veelahkme keeruline ületamine algas 1971. aastal. 16. mail 1975 kukkus Gmündi ja Spittali vahelisel lõigul kokku äsja ehitatud silla raketis ja langes 50 m kõrguselt, tappes 10 töölist. Spittali ristmik avati 1980. aastal; A10 alla Villachini lõpetati 1988. aastal. Pärast 8 inimese surma 1999. aasta tulekahjus Tauerni tunnelis veokiõnnetuse järel laiendati ühekäigulisi tunneleid kogumaksumusega 324 miljonit eurot. Liiklusummikud tekivad nüüd Karawankide tunnelis kaugemal lõunas.
Teemaksud muuda
Lõik Flachau ja Rennwegi ristmike vahel, sealhulgas Tauerni ja Katschbergi tunnelid, on niinimetatud spetsiaalne tasuline marsruut. Selles piirkonnas makstakse Austria üldise vinjetinõude asemel lisatasu (ühesuunaline Maut €12,50 (2020)) sularahas või krediitkaardiga Sankt Michaeli maksuväljakul, või Videomauti ettemaksusüsteemi kaudu. Kõigil teistel A10 lõikudel sõitmiseks on vajalik tavaline vinjett.
Tunnelid muuda
Tauerni tunnel muuda
Nagu paljud Alpide tunnelid, ehitati ka Tauerni tunnel algselt ühe käiguga. Suviti põhjustas see ülisuuri ummikuid, kusjuures ooteaeg ulatus sageli tundideni. Tippaegadel olid tunneli ees ummikud 20–30 km.
30. juunil 2011 võeti kasutusele Tauerni tunneli teine käik, millega kogu A10 Salzburgi ja Villachi vahel koosneb 2x2 rajast. Pärast seda pole Tauerni tunnelis ummikuid olnud.
Liiklusummikud muuda
Suvekuude nädalavahetustel tekkis Tauerni tunnelis ülekoormus, eriti reedestel pärastlõunatel ja laupäeviti, ooteajad pikenesid regulaarselt 4–5 tunnini. Liiklusummiku pikkus oli sageli 30 km ülesmäge, mis põhjustas suvekuumuses sõidukitele tugeva koormuse. Kuna Tauerni tunnel oli marsruudil esimene tõsine läbilaskevõime vähenemine, olid liiklusummikud siin oluliselt pikemad kui lõunapoolse Katschbergi tunneli puhul. Pärast teise käigu kasutuselevõttu pole Tauerni tunnelis isegi kõige tihedamatel laupäevadel enam liiklusummikuid registreeritud. Ehkki kaugemalasuvast Villachi sõlmest on saanud kitsaskoht, kuna Itaaliasse ja Sloveeniasse on ainult üks rada, ei ole Tauerni tunneli viivitused kaugeltki nii suured kui varem. Teise käigu avamise järel 2011. aasta juunis vähenesid liiklusummikud kogu aasta jooksul 70%.
Katschbergi tunnel muuda
Katschbergi tunnel on 5,9 km pikkune kahekäiguline tunnel. Tunnel avati liiklusele 1974. aastal ühekäigulisena. Nagu Tauerni tunneli puhulgi, pandi 1988. aastal seisma teise käigu ehitamise plaanid. See teema sai taas aktuaalseks 1990. aastate lõpul. 2004. aasta detsembris hakati teist käiku ehitama, mis avati 4. aprillil 2008. Pärast seda renoveeriti olemasolev käik ja 30. aprillist 2009 on liikluseks saadaval mõlemad tunneli käigud kokku 2x2 rajaga.