Tartu katoliku kirik
Tartu katoliku kirik (Tartu Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise kirik) on tänapäeval Tartu ainuke katoliku kirik.[1]
Tartu katoliku kirik asub aadressil Veski 1a.
Arhitektuur muuda
Tartu katoliku kirik valmis vahemikus 1862–1899 Wilhelm Schillingi projekti järgi. Kaudseks eeskujuks on peetud Hannoveris olevat Apostelkirchet (arhitekt Conrad Wilhelm Hase). Tartu katoliku kirik on üks hilisemaid uusgooti stiili näiteid Eesti arhitektuuris,[2] mis on laotud Tartule tüüpiliselt punastest tellistest.
Kiriku lõunaküljel on püha Joosafati kabel. Hoone eksterjööri ilmestavad tugipiilarid, külgedel kandilised trepitornid ja telkkiivrid. Kirikul on neljatahuline kellatorn, mis ulatub osaliselt pikihoonesse.[3] Tornikiivri nurkadest kõrguvad omakorda fiaalid. Vahetult tornikiivri all on dekoratiivne telliskarniis.
Kirik on ühelööviline, võlvitud. Põhiplaanilt ristkülikukujuline pikihoone jätkub sama laia hulknurkse kooriruumiga.[3]
Portaalipoolset fassaadi ilmestavad nii lantsettaknad, harilikud teravnurksed aknad kui ka roosaken, kasutatud on vitraaže. Reljeefornamentikaga peaportaali kohal on ehisviil ja kolmekordne arhivoldi astmestik. Viilu keskmes on sissepoole eenduv risti kujutis.
Koguduse preestrid muuda
Pikemalt artiklis Tartu Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise kogudus
23. oktoobril 1849 avati Tartu ülikooli kabel katoliiklastest üliõpilaste, professorite ja muude linnas ning ümbruses asuvate kiriku liikmete jaoks. Venemaa keisri Nikolai I korraldusel palkas Tartu ülikool selleks preestri, kelle kohustuseks oli pidada ka loenguid katoliku usu kohta. Katoliku Tartu kogudus tegutses aastatel 1849–1893, kui "ülikooli-kogudus", aastatel 1894–1924 , kui Mohilevi peapiiskopkonna kogudus ja aastatel 1924–1999, kui Eesti Apostelliku Administratuuri kogudus[4].
Tartu Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise kogudust teeninud preestrid:
- 1849–1851 Josef Berzhanski
- 1851–1854 Felix Kamieniecki
- 1854–1860 Alfons Leszczynski
- 1860–1863 Heinrich Kossowski
- 1863–1867 Kasimir Fr. Soroczynski
- 1867–1868 Karl Marcinkiewicz
- 1868–1873 Eduard L. von Landsberg
- 1873–1874 Adolf Martinoff
- 1874–1875 Alois Amman
- 1875 Eduard Glass
- 1876–1892 Christoforus von Pietkiewicz
- 1892–1893 Alexander Platpir
- 1893–1899 Friedrich Zhyskar (Giscard)
- 1899–1900 Andreas Kantynik
- 1900–1909 Mieczyslaw Tabenski
- 1909–1910 Dominik Tavjenis
- 1910–1911 Peter Silovicz
- 1911–1912 Vincas Dejnis
- 1912–1915 Friedrich Zhyskar
- 1915 Alfons Jendrzejewski
- 1915–1920 Casimir Zhylewicz
- 1920–1923 Michael Dukalski
- 1923 Kaczinski
- 1923–1931 Henri Werling (1879–1961)
- 1931–1934 Robert Lenzbauer
- 1934–1941 Berard Huber
- 1941–1942 Charles Bourgeois (1887–1963)
- 1942–1944 Aleksander-Erik Dordett (1916–1984)
- 1945–1964 Tadeusz Kraus
- 1964–1977 Andreas Pavlovskis
- 1977–1986 Miķelis Krumpāns (1916–1987)
- 1986–1991 Rein Õunapuu (1957)
- 1991–1994 Väino Niitvägi/ Herodion Niitvägi
- 1994–1996 Zbigniew Piłat
- 1996–1997 Hugon A. Prochon
- 1997– Miguel Angel Arata Rosenthal
Pildid muuda
-
Kirik küljelt -
Neitsi Maarja bareljeef Tartu katoliku kiriku välismüüril värava kõrval -
Kiriku peauks
Viited muuda
- ↑ "Tartu katoliku kirik sai uue tornitipu" Eesti Päevaleht, 3. september 2008
- ↑ Siilivask, Mart. Tartu arhitektuur 1830-1918. Historitsism ja juugend. Tartu: Rahvusarhiiv, 2006, lk 116
- ↑ 3,0 3,1 Raam, Villem (üldtoimetaja). Eesti arhitektuur: Tartumaa, Jõgevamaa, Valgamaa, Võrumaa, Põlvamaa. Tallinn: Valgus, 1999, lk 66
- ↑ Isa Vello Salo, PÜHIMA NEITSI MAARJA PÄRISPATUTA SAAMISE KIRIK AJALUGU
Välislingid muuda
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Tartu katoliku kirik |