Tartu-Maarja kihelkond

kihelkond Tartumaal

Tartu-Maarja kihelkond (lühend TMr; saksa keeles Dorpt Kirchspiel, Kirchspiel St. Marien, varem Kirchspiel St. Johannis)[1] oli kihelkond Tartumaal ja Liivimaa kubermangus Tartu kreisis Tartu linna ümbruses.

Tartu Maarja kirik (1892)

Piirkonna ajalugu muuda

Tartu-Maarja kihelkond on asutatud 13. sajandil. Muinasajal asus selle põhjapoolse osa kohal Jogentagana väikemaakond (muinaskihelkond), lõunapoolse osa kohal aga oletatav Ugandisse kuulunud muinaskihelkond keskusega Tartus.[2]

Kihelkond oli suur ning tihedalt asustatud, seal oli palju mõisaid. Kihelkonnakirik oli Tartu Maarja kirik.[2]

 
Kirchspiel St. Johannis ja Tartu linn, 1687. aastal
 
Liivimaa kubermangu Tartu kreis. Ludwig August Mellin, "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel". 1798

Tartu-Maarja kihelkonna mõisad muuda

Kihelkonnas paiknes 30 mõisat: kaks kirikumõisat, 15 rüütlimõisast peamõisat koos viie kõrvalmõisaga, kaks poolmõisat, üks linnamõis ning neli riigimõisat koos ühe kõrvalmõisaga. Lisaks veel 15 karjamõisat.[2]

Tartu-Maarja kihelkonna vallad muuda

 
Vaade Vasula mõisa maadele (1783, Johann Christoph Brotze)

Kihelkonna alad tänapäeval muuda

Kihelkonna maad paiknevad tänapäeval tervikuna Tartu maakonna aladel. Kihelkonna põhiosa asub Emajõe vasakkaldal pika siiluna Tartust kuni Peipsini. Kaks eraldatud ala asuvad Tartust läänes Ilmatsalu mõisa ümbruses ning Tartust lõunas Ülenurme mõisa lähikonnas. Kihelkonna aladel paikneb ka suur osa Tartu linnast.[2]

Kihelkonna lõunapoolse serva alad moodustavad Luunja valla. Sellest põhja pool olevad mahukad alad on Tartu valla lõunaosas. Kihelkonna loodenurk ja lääneosa jääb Tartu linna, väike osa ka Elva valla idaossa. Alad Tartu edela- ja lõunaküljel kuuluvad Kambja valda.

Viited muuda

Kirjandus muuda

  • Büsching, Anton Friedrich (1773). Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt. Lk 384–385.
  • Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und letzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 247–255.