Taranto vürstkond

Taranto vürstkond oli aastal 1088 Lõuna-Itaalias loodud riik Hauteville Robert Guiscardi vanemale pojale Bohemondile osana rahust tema ja ta noorema venna Roger Borsa vahel pärast vaidlust Apuulia hertsogkonna järgluse üle. Enne normannide sissetungi Lõuna-Itaaliasse kuulusid alad Bütsantsi Itaalia katepanikionile.

Principato di Taranto Taranto vürstkond 1088–1465
Valitsusvorm	vürstkond
Osa	Sitsiilia kuningriigi vasall
Pealinn	Taranto

Taranto sai sellise vürstkonna pealinnaks, mis kattis peaaegu kogu Apuulia kanna. Oma 377 aastase ajaloo jooksul oli see mõnikord võimas ja peaaegu sõltumatu Sitsiilia kuningriigi (ja hiljem Napoli) feodaallään, mõnikord vaid tiitel, mida anti sageli krooni pärijale või valitseva kuninganna abikaasale. Kui Anjou dünastia jagunes, läks Taranto Durazzo dünastia kätte (1394–1463).

Napoli kuningas Ferrante (1458–1494) ühendas Taranto vürstkonna Napoli kuningriigiga pärast oma naise Isabelle de Clermonti surma. Vürstkond jõudis lõpule, kuid Napoli kuningad jätkasid Taranto vürsti tiitli andmist oma poegadele, esmakordselt tulevasele Alfonso II-le, Isabelle vanemale pojale.

Sitsiilia kuningriik (roheline) aastal 1154, mis kujutab normannide vallutuste ulatust Itaalias

Krahvid

• Goffredo (1063 – enne 1072)
• Riccardo (enne 1072–1080)
  • Pierre, regent
• Robert Guiscard (1080–1085)
• Bohemond (1085–1088)

Vürstid

Hauteville (Altavilla) dünastia

• 1088 – Bohemond I (1054–1111), hiljem Bohemond I, ristisõdijate riigi Antiookia vürst
• 1111 – Bohemond II (1108, 1130), ka Antiookia vürst
• 1128 – kuningas Roger II (1093–1154), Apuulia hertsog, Sitsiilia kuningas, Lõuna-Itaalia ühendaja
• 1132 – Tancred, Roger II poeg, Bari vürst, sai vürstkonna oma isalt
• 1138 – Wilhelm I, hiljem Sitsiilia kuningas, Roger II poeg, sai Taranto vürstiks pärast oma venna Tankredi surma
• 1144 – Simon, Roger II poeg, sai Taranto vürstiks, kui tema vend Wilhelm sai Capua vürstiks ja Apuulia hertsogiks
• 1157 – Wilhelm II, hiljem Sitsiilia kuningas
• 1189 – kuningas Tancred
• 1194 – Wilhelm III, Sitsiilia kuningas (kukutatud), Lecce krahv

Hohenstaufeni (Svevia) dünastia

• 1194 – kuningas Heinrich, Saksa-Rooma keiser ja Sitsiilia kuningas
  • 1198 – Robert
  • 1200 – Gautier III de Brienne, kuningas Tancredi tütre abikaasa; tiitel võeti pärast Gautier surma ära
• 1205 – kuningas Friedrich
• 1250 – Manfred (Sitsiilia), Friedrich II poeg, hiljem ka kuningas

Anjou (Angiò) dünastia

• 1266 – kuningas Charles I (1227–1285), kukutas Manfredi ja tehti paavsti poolt Sitsiilia kuningaks
• 1285 – kuningas Carlo II (1248–1309), Charles I poeg, Napoli kuningas
• 1294 – Filippo I (1278–1332), Carlo II poeg ja titulaarne Ladina keiser
• 1332 – Roberto di Taranto (1299–1364), Filippo I poeg
• 1346 – Luigi di Taranto (1308–1362), Filippo I poeg, samaaegselt Napoli kuningas
• 1364 – Filippo II (1329–1374), Filippo I poeg ja titulaarne Ladina keiser
  • 1356 – Filippo III, Filippo II poeg, suri noorelt, tiitel läks tagasi tema isale

Baux' (Del Balzo) dünastia

• 1374 – Jacques des Baux, Filippo II vennapoeg ja titulaarne Ladina keiser

Welfi või Braunschweigi (Este del Guelfo) dünastia

• 1383 – Otto (1320–1398), Giovanna I leskmees

Orsini dünastia

• 1393 – Raimondo Orsini Del Balzo, tuntud ka kui Raimondello, Brienne pärijanna Maria d'Enghieni abikaasa
• 1406 – Ladislao I, Napoli kuningas, Maria d'Enghieni teine abikaasa
• 1414 – Jacques I de Bourbon-La Marche, Giovanna II abikaasa ja lühidalt kuninganna abikaasa
• 1420 – Giovanni Antonio Orsini Del Balzo, Maria ja Raimondello poeg
• 1463 – Isabelle de Clermont, Giovanni Antonio vennatütar