Tallinna rahvastik
Tallinna rahvastiku artikkel annab ülevaate Tallinna rahvastikust läbi ajaloo.
2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Tallinnas 392 331 püsielanikku. Tallinna Linnavalitsuse andmetel oli 1. jaanuaril 2021 Tallinnas 445 688 registreeritud elanikku.[1]
Pärast Põhjasõda oli Tallinnas vaid paar tuhat elanikku, mille põhjustas Tallinna piiramise ajal levinud katkuepideemia. Elanike arv suurenes järgmiselt: 1820. aastal oli see 13 000, 1881. aastal 45 900, 1897. aastal 58 800 ja suurenes märgatavalt Esimese maailmasõjaga seoses alanud sõjatööstuse kiire arenguga linnas, 1917. aastal oli linnaelanikke ligi 160 000[viide?].
1930. aastatel oli linnas 140 000 elanikku. 1940 liideti Tallinnaga Nõmme (oli 1926–1940 eraldi linn). 1962 alustati Mustamäe, 1973 Väike-Õismäe ja 1978 Lasnamäe linnaosa ehitamist.
| Aasta | Rahvaarv |
|---|---|
| 1372 | 3 250 |
| 1709 | 15 000 |
| 1710 | 2 000 |
| 1772 | 6 954 |
| 1773 | 5539 |
| 1779 | 3179 |
| 1782 | 10 651 |
| 1795/96 | 7730 |
| 1816 | 12 000 |
| 1820 | 12 902 |
| 1834 | 15 300 |
| 1851 | 24 000 |
| 1871 | 29 162 |
| 1881 | 45 900 |
| 1897 | 58 800 |
| 1913 | 116 012 |
| 1918 | 105 789 |
| 1922 | 122 421 |
| 1925 | 119 800 |
| 1934 | 137 792 |
| 1959 | 283 071 |
| 1989 | 478 974 |
| 1996 | 427 500 |
| 2001 | 399 685 |
| 2002 | 398 434 |
| 2003 | 377 890 |
| 2004 | 392 306 |
| 2005 | 401 502 |
| 2006 | 403 505 |
| 2007 | 399 096 |
| 2008 | 401 372 |
| 2009 | 404 005 |
| 2010 | 406 703 |
| 2011 | 411 980 |
| 2012 | 416 144 |
| 2013 | 428 509 |
| Aasta | Arvestuslik rahvaarv 1. jaanuari seisuga[1] |
Elanike tihedus, in/km² | Arvestuslik rahvaarv 1. jaanuari seisuga[2] |
|---|---|---|---|
| 2001 | 399 685 | 2525,3 | ... |
| 2002 | 398 434 | 2517,4 | ... |
| 2003 | 397 150 | 2509,3 | 377 890 |
| 2004 | 396 375 | 2504,4 | 392 306 |
| 2005 | 396 010 | 2502,1 | 401 502 |
| 2006 | 396 193 | 2503,3 | 403 505 |
| 2007 | 396 852 | 2507,4 | 399 096 |
| 2008 | 397 617 | 2512,2 | 401 372 |
| 2009 | 398 594 | 2518,4 | 404 005 |
| 2010 | 399 340 | 2523,2 | 406 703 |
| 2011 | 400 292 | 2529,2 | 411 980 |
| 2012 | 401 072 | 2534,1 | 416 144 |
| 1. Statistikaameti koduleht 2. Rahvastikuregistri järgi | |||
- Tallinna elanikkonna rahvuslik koosseis rahvaloenduste andmetel aastatel 1959–2011
| Rahvus | 1959[2] | 1970[3] | 1979[4] | 1989[5] | 2000[6] | 2011[7] | ||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| arv | % | arv | % | arv | % | arv | % | arv | % | arv | % | |
| Kokku | 281714 | 100 | 362706 | 100 | 428537 | 100 | 478974 | 100 | 400378 | 100 | 393222 | 100 |
| eestlased | 169697 | 60,24 | 201908 | 55,67 | 222218 | 51,86 | 227245 | 47,44 | 215114 | 53,73 | 217601 | 55,34 |
| venelased | 90594 | 32,16 | 127103 | 35,04 | 162714 | 37,97 | 197187 | 41,17 | 146208 | 36,52 | 144721 | 36,80 |
| ukrainlased | 7277 | 2,58 | 13309 | 3,67 | 17507 | 4,09 | 22856 | 4,77 | 14699 | 3,67 | 11565 | 2,94 |
| valgevenelased | 3683 | 1,31 | 7158 | 1,97 | 10261 | 2,39 | 12515 | 2,61 | 7938 | 1,98 | 6229 | 1,58 |
| soomlased | 1650 | 0,59 | 2852 | 0,79 | 2996 | 0,70 | 3271 | 0,68 | 2436 | 0,61 | 2062 | 0,52 |
| juudid | 3714 | 1,32 | 3750 | 1,03 | 3737 | 0,87 | 3620 | 0,76 | 1598 | 0,40 | 1460 | 0,37 |
| tatarlased | 745 | 0,26 | 1055 | 0,29 | 1500 | 0,35 | 1975 | 0,41 | 1265 | 0,32 | 1012 | 0,26 |
| leedulased | 594 | 0,21 | 852 | 0,23 | 905 | 0,21 | 1052 | 0,22 | 949 | 0,24 | 795 | 0,20 |
| poolakad | 759 | 0,27 | 947 | 0,26 | 1084 | 0,25 | 1240 | 0,26 | 936 | 0,23 | 768 | 0,20 |
| lätlased | 702 | 0,25 | 1007 | 0,28 | 1259 | 0,29 | 1032 | 0,22 | 827 | 0,21 | 628 | 0,16 |
| sakslased | - | - | - | - | 332 | 0,08 | 516 | 0,11 | 516 | 0,13 | 492 | 0,13 |
| muud | 2199 | 0,78 | 2765 | 0,76 | 4023 | 0,94 | 6458 | 1,35 | 7892 | 1,97 | 5889 | 1,50 |
- Rahvuslik koosseis
Ajavahemikul 1944–1988 toimunud Eesti võimalustega ebaproportsionaalse tööstuse arendamisega ning tööjõu suunamisega NSV Liidust asustati Tallinna uuselamurajoonidesse (Mustamäe, Väike-Õismäe, Lasnamäe) hulgaliselt peamiselt NSV Liidust pärit immigrante. Tallinna elanike arv kasvas ebaproportsionaalselt kiiresti, ulatudes 1988. aasta alguseks koos tollal Tallinna haldusalasse kuulunud Maardu ja Sauega üle 500 000 piiri. Eestlaste osatähtsus langes samaks ajaks 47%-ni. Taasiseseisvumise järel on Tallinnast lahkunud kümneid tuhandeid mitte-eestlasi ja seetõttu on suurenenud ka eestlaste osatähtsus Tallinna rahvastikus 54%-ni. Tallinna elanike arv oli 2000. aasta rahvaloenduse andmetel 400 378, nendest eestlasi 215 114 (53,7%), venelasi 146 208 (36,5%), muid rahvusi ja teadmata rahvusega 39 056 (9,7%). Statistikaameti arvestuse järgi olid 1. jaanuaril 2012 Tallinna elanikest 55,6% eestlased, 36,2% venelased, 3,4% ukrainlased ja 4,8% teistest rahvustest. Rahvastikuregistri arvestuse järgi olid 1. jaanuaril 2013 Tallinna elanikest 52,8% eestlased, 38,3% venelased, 3,5% ukrainlased ja 5,4% teistest rahvustest. 50,5% rääkis emakeelena eesti keelt, 46,3% vene keelt ja 1,2% ukraina keelt. 1. jaanuari 2020 seisuga oli Tallinna elanikest eestlasi 234 195 (52,8%), venelasi 167 993 (37,1%), ukrainlasi 15 202 (3,6%) ja valgevenelasi 7226 (1,6%). 50,0% rääkis emakeelena eesti keelt, 44,9% vene keelt ja 1,4% ukraina keelt[8].
Rahvastikuregistri andmetel oli 2. jaanuaril 2013 Tallinna elanikest Eesti kodanikke 77,3%, määratlemata kodakondsusega isikuid 10,6%, Venemaa kodanikke 8,5%, Ukraina kodanikke 0,8%, Soome kodanikke 0,6%, Läti kodanikke 0,3%, Valgevene kodanikke 0,2%, Leedu kodanikke 0,2%, Saksamaa kodanikke 0,2%, teiste riikide kodanikke 1,3%. [9]
Tallinna elanikkonnas toimuvaid protsesse iseloomustab ka paneelelamute elanike siirdumine Tallinna äärelinnadesse ja Harju maakonda rajatavatesse madaltiheda asustusega uusasumitesse. Seetõttu on viimastel aastatel suhteliselt kiirema rahvaarvu kasvuga linnaosadeks Tallinnas muutumas Pirita ja Nõmme.
Tallinna elanike eri rahvuste esindajate protsentuaalne koosseis on olnud järgmine:
| Aasta | Eestlasi | Venelasi | Sakslasi | Muude rahvuste esindajad | Kokku elanikke |
|---|---|---|---|---|---|
| 1820 | 4 486 (34,8) | 2 304 (17,9) | 5 540 (42,9) | 572 (4,4) | 12 902 |
| 1871 | 15 097 (51,8) | 3 300 (11,3) | 10 020 (34,4) | 745 (2,5) | 29 162 |
| 1881 | 26 324 (57,4) | 5 111 (11,1) | 12 737 (27,8) | 1798 (3,7) | 45 880 |
| 1897 | 40 406 (68,7) | 6 008 (10,2) | 10 297 (17,5) | 2099 (3,6) | 58 810 |
| 1913 | 83 113 (71,6) | 13 275 (11,4) | 12 424 (10,7) | 7200 (6,3) | 116 012 |
| 1917 | 90 000 (57,7) | 40 000 (25,6) | 13 000 (8,3) | 13 350 (8,4) | 156 350[10] |
| 1918 | 86 035 (81,3) | 5 188 (4,9) | 7 691 (7,3) | 6875 (6,5) | 105 789 |
| 1922 | 102 568 (83,8) | 7 513 (6,2) | 6 906 (5,6) | 5434 (4,4) | 122 421[11] |
| 1934 | 117 918 (85,6) | 7 888 (5,7) | 6 575 (4,8) | 7883 (3,9) | 137 792 |
| 2000 | 215 114 (53,7%) | 146 208 (36,5%) | 39 056 (9,7%) | 400 378 |
Viited muuda
- ↑ Tallinna elanike arv
- ↑ Tallinn : lüientsüklopeedia. Tallinn, 1979, lk 27
- ↑ Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллинн, 1972.
- ↑ Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk 27
- ↑ Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk 32
- ↑ Päring Statistikaameti andmebaasist
- ↑ Päring Statistikaameti andmebaasist
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 26. aprill 2020. Vaadatud 5. mail 2020.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ Tallinn arvudes 2013[alaline kõdulink]
- ↑ Tallinna Statistiline Aastaraamat 1924, lk 16
- ↑ «Revali elanikkond» 1929 ã. (Vesti Dnja. 1929. 25 oktoober. lk 2)