Tallinna kubermang
Tallinna kubermang (vene Ревельская губерния, Reveli kubermang) oli haldusüksus Venemaa keisririigis aastatel 1719–1783.
| Ревельская губерния | |
|---|---|
|
| |
| eesti keeles Tallinna kubermang | |
|
| |
.gif) | |
Elanikke: 135 000  | |
| kubermangulinn: Tallinn (1719–1796) | |
 |
.jpg)
Первый официальный атлас Российской империи (1745). Карта герцогств Эстляндского и Лифляндского, вместе с течением реки Двины
_Befehl_i._J._1783.jpeg)
Tallinna kubermangu moodustamine muuda
Tallinna kubermang moodustati 1719. aastal Vene tsaari Peeter I ukaasiga 29. maist 1719. aastal,[1] selle koosseisu kuulusid neli Põhja-Eesti maakonda (Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa), kuna Narva piirkond liideti esialgu Peterburi kubermanguga.
Vene tsaaririigi väed vallutasid Eesti alad põhjasõjas Rootsilt 1710. aasta oktoobriks (24. juunil 1710 Viiburi, 15. juulil Riia, 23. augustil Pärnu, seejärel Paide ja Haapsalu, 26. septembril Kuressaare ja 10. oktoobril Tallinn).
Põhjasõja käigus vallutasid Vene väed juba 1708. aastal Virumaa, mis nimetati Narva provintsiks, ja Tartumaa, mis nimetati Tartu provintsiks (Дерптский уезд). Need kuulusid Peterburi kubermangu koosseisu.
Pikemalt artiklis Põhjasõda Eesti alal
Rootsi loovutas 1710. aastal sõja käigus vallutatud Eestimaa alad ametlikult Uusikaupunki rahuga 1721. aastal. Pärast põhjasõda jäi Eestimaal kehtima Rootsi haldussüsteem ja riigikorraldus. Selle tagasid ka Eestimaa linnade kapitulatsiooniaktid, millega Eestimaa rüütelkond ja Tallinna linn kapituleerusid Vene vägedele põhjasõjas.
Aastatel 1713–1722 kuulus Tartu provints Tallinna (Reveli) kubermangu, 1722. aastal liideti Tartu maakond uuesti Riia kubermanguga.
1727. aastal eraldati Narva maakond Peterburi kubermangust, kuid Narva linn Jaanilinnaga jäi Peterburi kubermangu, kus oli aastatel 1775–1802 Jamburgi maakonna maakonnalinnaks. Reveli kubermangu (Narva maakonna) idapiir algas Joala mõisast ja kulges kuni Narva jõe suudmeni, kuid edasised piiri määratlemistööd peatusid 1784. aastal.
1783. aastal moodustati Tallinna kubermangust Tallinna asehaldurkond ja 1796. aastal Peterburi kubermangu koosseisust eraldatud Narva maakonnast Eestimaa kubermang.
Tallinna kubermangu territoorium muuda
1719. aastal korraldati Venemaa keisririigis haldusreform, mille käigus jagati kubermangud provintsideks ja provintsid distriktideks. Kuna Tallinna kubermang oli väike, ei jagunenud see provintsideks, vaid ainult distriktideks, ja kujunes 1719. aastal järgmiseks:
- Harju distrikt (vene Гарриенский дистрикт), milles[2] Kuusalu, Jõelähtme, Harju-Jaani, Jüri, Juuru, Kose, Rapla, Hageri, Nissi, Keila, Madise ja Risti kihelkond
- Virumaa distrikt (Вирляндский дистрикт), milles[3] Jõhvi, Vaivara, Lüganuse, Viru-Nigula, Rakvere, Haljala, Kadrina, Jaagupi, Väike-Maarja ja Simuna kihelkond
- Järva distrikt (Эрвенский дистрикт), milles[4] Ambla, Jaani, Madise, Koeru, Peetri, Anna ja Türi kihelkond
- Haapsalu distrikt (Викский дистрикт), milles[5] Märjamaa, Vigala, Kullamaa, Martna, Kirbla, Lääne-Nigula, Ridala, Lihula, Karuse, Hanila, Mihkli, Haapsalu kihelkond ja saared.[6]
.jpg)
Kubermangu valitsejad, kindralkubernerid muuda
- 1710–1711, Tallinna kindralkuberner Rudolph Felix Bauer (1667–1717)
- 1711–1719, Tallinna kindralkuberner Aleksandr Menšikov (1673–1729)
- 1719–1728, Tallinna kindralkuberner Fjodor Apraksin (1661–1728)
- 1728–1736, Tallinna kindralkuberner parun Friedrich von Löwen (1654–1744)
- 1736–1736, Eestimaa kuberner/kindralkuberner[7] krahv Platon Mussin-Puškin (1698–1742), tõeline riiginõunik (salanõunik)
- 1736–1738, Tallinna kindralkuberner kindralleitnant Sebastian Ernst von Manstein (surnud 1747) – asekuberner (Befehlshaber in Reval)
- 1738–1740, Tallinna kindralkuberner krahv Gustav Otto Douglas (1687–1771), kindralleitnant
- 1740–1743, Tallinna kindralkuberner krahv Woldemar von Löwendahl (1700–1755), kindral en chef
- 1743–1753, Tallinna kindralkuberner Holstein-Becki hertsog Peter August Friedrich (1698–1775), kindralporutšik
- 1753–1758, Tallinna kindralkuberner vürst Vladimir Dolgorukov (1696–1761), kindralmajor (kindralporutšik)
- 1758–1762, Tallinna kindralkuberner Holstein-Becki hertsog Peter August Friedrich, kindral en chef
- 1762–1775, Eestimaa kindralkuberner Peter August Friedrich von Holstein-Beck (1696–1775)
- 1775–1783, Eestimaa kindralkuberner George Browne (1698–1792)
Tallinna kubermangu likvideerimine muuda
1783. aastal moodustati vastavalt Venemaa keisrinna Katariina II poolt 7. novembril 1775 vastu võetud kubermanguvalitsuste asutamise ukaasile Tallinna kubermangu asemel Tallinna asehaldurkond.[8]
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ Полное собрание законов Российской Империи. Собрание Первое. Том V. 1713 — 1719 гг., стр. 702
- ↑ Büsching, Anton Friedrich (1773). Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt. Lk 395–400.
- ↑ Büsching, Anton Friedrich (1773). Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt. Lk 401–406.
- ↑ Büsching, Anton Friedrich (1773). Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt. Lk 406–410.
- ↑ Büsching, Anton Friedrich (1773). Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt. Lk 410–415.
- ↑ Büsching, Anton Friedrich (1773). Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt. Lk 415–.
- ↑ Tallinna kindralkuberner, Eesti Ajalooarhiivis
- ↑ Полное собрание законов Российской Империи. Собрание Первое. Том XXI. 1781 - 1783 гг., стр. 967