Taliolümpiamängud

Talioümpiamängud (inglise Winter Olympic Games; prantsuse Jeux olympiques d'hiver[1]) on kaasaegsete olümpiamängude talispordialade üritus, kus võisteldakse lumel ja jääl. Taliolümpiamängud toimuvad iga nelja aasta järel.

2014. aasta taliolümpiamängude avatseremoonia Sotšis

Ajalugu muuda

Taliolümpiamänge hakati korraldama seetõttu, et geograafilistel põhjustel oli suveolümpiamängude raames talispordialasid keeruline korraldada. Vaatamata sellele oli iluuisutamine oli suveolümpiamängude kavas nii 1908. kui ka 1920. aastal ning jäähoki 1920. aasta suveolümpiamängud. Aastal 1921 otsustas Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) Lausanne'is toimunud kongressil kutsuda ellu olümpiamängude talivariandi.

 
Lipukandjad 1924. aasta mängude avatseremoonial sportlaste vannet andmas

Esimesed taliolümpiamängud said teoks 1924. aastal Prantsusmaal Chamonix's kolm kuud enne Pariisi suveolümpiamängude. Esimestel taliolümpiamängudel mängudel oli kavas üheksa spordiala: bobisõit, iluuisutamine, jäähoki, jääkeegel, kahevõistlus, kiiruisutamine, murdmaasuusatamine, patrullsuusatamine ja suusahüpped.

Esialgu plaaniti nii suve- kui ka taliolümpiamänge korraldada ühel aastal ja samas riigis, kuid sellest loobuti üsna pea. Taliolümpiamängud toimusid alates 1924. aastast iga nelja aasta tagant, välja arvatud arvatud aastatel 1940 ja 1944, mil mängud jäid Teise maailmasõja tõttu ära, ja uuesti alates 1948. aastast. Tali- ja suveolümpiamängud toimusid ühel ja samal aastal kuni 1992. aastani, kuid ROK-i 1986. aastal tehtud otsusega hakati taliolümpiamänge alates 1994. aastast korraldama iga nelja aasta tagant ja kaks aastat pärast suveolümpiamänge.

Erinevalt suveolümpiamängudest loendatakse taliolümpiamängude puhul mänge, mitte olümpiaade. Sõja tõttu ära jäänud mänge loendamisel ei arvestata.

Taliolümpiamängud on aastate jooksul laienenud ning lisandunud uusi spordialasid, sealhulgas mäesuusatamine, kelgutamine, lühirajauisutamine, vigursuusatamine, skeleton ja lumelauasõit.

Ülevaade muuda

Taliolümpiamängud (2018. aasta mängude seisuga) on toimunud kolmel mandril kaheteistkümnes riigis. Neli korda on mängud toimunud USA-s (1932, 1960, 1980, 2002), kolm korda Prantsusmaal (1924, 1968, 1992), kaks korda Austrias (1964, 1976), Kanadas (1988, 2010), Jaapanis (1972, 1998), Itaalias (1956, 2006), Norras (1952, 1994) ja Šveitsis (1928, 1948) ning korra Saksamaal (1936), Jugoslaavias (1984), Venemaal (2014) ja Lõuna-Koreas (2018).

Kokku on taliolümpiamängudel osalenud 127 maa sportlased (neist 116 on praegused ROK-i liikmed ja 11 endised). Vaatamata sellele, et talispordialasid pole võimalik paljudes riikides maailmas harrastada, on taliolümpiamängudest osa võtnud mõned troopilise kliimaga riigid, sealhulgas Brasiilia, Etioopia, Filipiinid, Jamaica ja Keenia. Osalevaid riike on enim olnud 92 (2018).

Kõige lõunapoolseim taliolümpiamängude korraldaja on 1998. aastast Nagano. Euroopas on kõige lõunapoolsem taliolümpiamängude korraldaja olnud Sotši. Kõige põhjapoolsem taliolümpiamängude korraldaja on olnud Lillehammer.

 
Taliolümpiamängudel osalenud riigid
 
Taliolümpiamänge korraldanud linnade asukohad. Riigid, mis on korraldanud talimänge ühel korral on märgitud rohelisega, kahel või enam korral mänge korraldanud riigid on märgitud sinisega.

Edukamad riigid muuda

Kõige enam medaleid ja üldse kuldmedaleid on taliolümpiamängudelt võitnud Norra sportlased (368 medalit, neist 132 kuldsed), järgnevad 307 medaliga USA, 240 medaliga Saksamaa ja 232 medaliga Austria. Kokku on taliolümpiamängudelt medaleid võitnud 46 riigi sportlased, muuhulgas Austraalia, Põhja-Korea ja Uus-Meremaa.

Enim medaleid võitnud riigid
(2018. aasta mängude järel)

sija
maa
 
 
 
Kokku
1.   Norra 132 125 111 368
2.   USA 105 110 89 304
3.   Saksamaa 92 88 60 240
4.   Nõukogude Liit 78 57 59 194
5.   Kanada 73 63 63 199
6.   Austria 64 81 87 232
7.   Rootsi 57 46 55 158
8.   Šveits 55 46 52 153
9.   Venemaa 49 40 35 124
10.   Holland 45 44 41 130
11.   Soome 43 63 61 167

Spordialad muuda

Alates 2002. aasta mängudest on võisteldud viieteistkümnel spordialal. Kõige viimaste aladena on lisandunud 1998. aastal lumelauasõit ja jääkeegel. 2002. aastal võeti esimest korda pärast 1948. aastat uuesti võistluskavva skeleton. 2026. aasta taliolümpiamängudel lisandub uue spordialana suusamägironimine.[2][3]

Medalialade arv on alates 1976. aasta mängudest kasvanud pidevalt. Esimestel taliolümpiamängudel võisteldi 16 medalialal. 1928. ja 1932. aasta mängudel oli kavas ainult 14 medaliala. 2018. aasta taliolümpiamängudel oli kavas 102 medaliala ning 2022. aastal kasvab nende arv veel seitsme võrra. 2026. aastal peaks medalialasid kokku olema 114.

Praegused spordialad muuda

Edukamad sportlased muuda

Taliolümpiamängude edukaim sportlane on murdmaasuusataja Marit Bjørgen, kes on võitnud 15 medalit, neist kaheksa kuldsed. Kaheksa kuldmedalit on samuti võitnud laskesuusataja Ole Einar Bjørndalen ja murdmaasuusataja Bjørn Dæhlie. Kuus kuldmedalit on võitnud murdmaasuusataja Ljubov Jegorova ja lühirajauisutaja Viktor An.

Kolm sportlast on taliolümpiamängude ajaloos tulnud samadel mängudel olümpiavõitjaks kahel spordialal: norralased Thorleif Haug (1924) ja Johan Grøttumsbråten (1928) murdmaasuusatamises ja kahevõistluses ning ainsa naissportlasena tšehhitar Ester Ledecká (2018) mäesuusatamises ja lumelauasõidus.

Edukamad sportlased
(2018. aasta mängude järel)

Koht
Sportlane
Riik
Aastad
Spordiala
 
 
 
Aastad
1. Marit Bjørgen   Norra 20022018 murdmaasuusatamine 8 4 3 15
2. Ole Einar Bjørndalen   Norra 19982014 laskesuusatamine 8 4 1 13
3. Bjørn Dæhlie   Norra 19921998 murdmaasuusatamine 8 4 0 12
4. Ljubov Jegorova   Venemaa 19921994 murdmaasuusatamine 6 3 0 9
5. Viktor An   Venemaa/  Lõuna-Korea 20022014 lühirajauisutamine 6 0 2 8
6. Lidija Skoblikova   Nõukogude Liit 19601964 kiiruisutamine 6 0 0 6
7. Ireen Wüst   Holland 20062018 kiiruisutamine 5 5 1 11
8. Claudia Pechstein   Saksamaa 19922006 kiiruisutamine 5 2 2 9
9. Clas Thunberg   Soome 19241928 kiiruisutamine 5 1 1 7
9. Larissa Lazutina   Venemaa 19922002 murdmaasuusatamine 5 1 1 7

Taliolümpiamängud muuda

  1. 25. jaanuar–5. veebruar 1924  Chamonix, Prantsusmaa
  2. 11.–19. veebruar 1928  Sankt Moritz, Šveits
  3. 4.–15. veebruar 1932  Lake Placid, USA
  4. 6.–16. veebruar 1936  Garmisch-Partenkirchen, Saksamaa
  5. 30. jaanuar–8. veebruar 1948  Sankt Moritz, Šveits
  6. 14.–25. veebruar 1952  Oslo, Norra
  7. 26. jaanuar–5. veebruar 1956  Cortina d'Ampezzo, Itaalia
  8. 18.–28. veebruar 1960  Squaw Valley, USA
  9. 29. jaanuar–9. veebruar 1964  Innsbruck, Austria
  10. 6.–18. veebruar 1968  Grenoble, Prantsusmaa
  11. 3.–13. veebruar 1972  Sapporo, Jaapan
  12. 4.–15. veebruar 1976  Innsbruck, Austria
  13. 13.–24. veebruar 1980  Lake Placid, USA
  14. 8.–19. veebruar 1984  Sarajevo, Jugoslaavia
  15. 13.–28. veebruar 1988  Calgary, Kanada
  16. 8.–23. veebruar 1992  Albertville, Prantsusmaa
  17. 12.–27. veebruar 1994  Lillehammer, Norra
  18. 7.–22. veebruar 1998  Nagano, Jaapan
  19. 7.–22. veebruar 2002  Salt Lake City, USA
  20. 10.–26. veebruar 2006  Torino, Itaalia
  21. 12.–28. veebruar 2010  Vancouver, Kanada
  22. 7.–23. veebruar 2014  Sotši, Venemaa
  23. 9.–25. veebruar 2018  Pyeongchang, Lõuna-Korea
  24. 4.–20. veebruar 2022  Peking, Hiina
  25. 6.–22. veebruar 2026  Milano ja Cortina d'Ampezzo, Itaalia

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. Inglise ja prantsuse keel on olümpiamängude ametlikud keeled.
  2. "Ski mountaineering added to 2026 Winter Olympic program". infobae.com. 21.7.2021. Vaadatud 18.1.2022
  3. "2026. aasta taliolümpiamängude programmi on lisandumas uus spordiala". sport.err.ee. 19.6.2021. Vaadatud 18.1.2022