Tabula Peutingeriana

Tabula Peutingeriana (ka Peutingeri kaart) on Rooma impeeriumi teedevõrku kujutav kaart. Tegemist on koopiaga viimati 4. või 5. sajandil täiendatud kaardist.[1] See valmistati 12. sajandi lõpus või 13. sajandil ning hõlmab Euroopat, osa Aasiast (Pärsia, India) ja Põhja-Aafrikat. Kaart on nime saanud 15.–16. sajandil elanud humanisti Konrad Peutingeri järgi.

Tabula Peutingeriana (fragment; ülalt alla: Dalmaatsia rannik, Aadria meri, Lõuna-Itaalia, Sitsiilia, Aafrika põhjarannik)

Kaardi avastas Saksamaal Wormsis raamatukogust Conrad Celtes, kel ei õnnestunud seda enne oma surma avaldada ja kes pärandas selle 1508. aastal Peutingerile. Kaarti säilitatakse Viinis Austria Rahvusraamatukogus. Algselt oli tegu 12 pärgamendilehest koosneva rulliga; selle esimene leht on kaotsi läinud.

Kaardi kõrgus on 34 cm, pikkus umbes 680 cm. Kaardil kujutatu on kokku surutud, eriti kitsana on joonistatud veekogud. Sellel esitatakse reisijale vajalikku teavet, muu hulgas tähtsamate linnade ja ööbimiskohtade paiknemise kohta. Antakse ka teada, mitu päevateekonda asulate vahele jääb.

Panoraamkujutis muuda

Tabula Peutingeriana rekonstruktsioon, Ibeeriast Indiani

Viited muuda

  1. Annalina Levi, Mario Levi, Itineraria picta: Contributo allo studio della Tabula Peutingeriana. Roma: Bretschneider, 1967.

Välislingid muuda