Vikipeedia

Taani majandus

Taanis on mitmekesine majandus, ent kuna loodusvarasid on saadaval vähe, sõltub see peaaegu täielikult inimressurssidest. Taani nominaalne SKP on hinnanguliselt 333,238 miljonit USA dollarit, olles maailma riikide seas 32. kohal. Maailmapanga Gini allikate järgi on Taani ebavõrdseima sissetulekuga riikide poolest ühel madalaimal kohal[1] ja IMF järgi maailma ühe kõrgeima miinimumpalgaga[2]. 2010. aasta juunis oli töötuse määr 7,4%, mis on madalam Euroopa Liidu keskmisest (9,6%).[3]

Taani peamised ekspordiallikad on tööstustoodang/tööstuskaubad 73,3% (millest masinad ja tööriistad moodustasid 21,4% ning kütused, kemikaalid, jne 26%), põllumajandus- ja muu tarbetoodang 18,7% (2009. aastal moodustasid lihatooted 5,5% kogu ekspordist ning kala ja kalatooted 2,9%).[4] Toidu ja energia poolelt on Taani netoeksportija ja aastaid on riigil olnud maksebilansi ülejääk, mis teeb 39% SKP välisvõlast või üle 300 miljardi Taani krooni.[5]

Euroopa Liidus toetab Taani liberaalset kaubanduspoliitikat. Riigi elatustase on sarnane Lääne-Euroopa riikide keskmistega[6]. Taanis on tööandjal õigus töölisi palgata ja lahti lasta igal ajal, kui nad peavad seda vajalikuks. Riigis puudub ametlik, valitsuse määratud miinimumpalk (minimumsløn); palkade miinimumväärtus (mindsteløn) määratakse tööandja ja töötaja läbirääkimiste teel.

Taani toodab naftat, maagaasi, tuule- ja bioenergiat. Välja veetakse põhiliselt masinaid, tööriistu ja toidukaupu. Ameerika Ühendriigid on Taani suurim väljaspool Euroopat asuv kaubanduspartner, moodustades umbes 5% kogu Taani kaubavahetusest. Ühendriikide peamised eksportkaubad Taani on õhusõidukid, arvutid, masinad ja tööriistad. Taanis on sadu Ühendriikide omanduses olevaid ettevõtteid, millest paljud on registreeritud vaid maksubüroo jaoks, olles kasulik valdusettevõtetele. Suurimad Taani eksportkaubad Ameerika Ühendriikidesse on tööstusmasinad, keemiatooted, mööbel ravimid, Lego, konservsink ja sealiha.

Ülevaade muuda

Taani kaasaegses turumajanduses on kõrgtasemel tehnikaga põllumajandus, pidevalt uuenevad tööstusettevõtted, valitsusepoolne ulatuslik sotsiaalabi, mugavad elustandardid ja suur sõltuvus väliskaubandusest. Taani on toidu eksportija. Vasaktsentristlik koalitsioon (1993–2001) keskendus töötuse määra vähendamisele ja et eelarves tekiks ülejääk, ning ka praegune valitsus hoidnud eelmise poliitilist joont madala inflatsiooniga ja eelarve ülejäägiga. Samuti võttis koalitsioon kohustuseks stabiilse valuuta säilitamise. Koalitsioon langetas marginaalset tulumaksumäära, säilitades üldist maksutulu, suurendas tööstuse konkurentsivõimet tööturu ja maksureformide kaudu ning suurendas teadus- ja arendustegevust finantstoetust. Töötushüvitiste toetuse andmist on piiratud nelja aastani ning eluaseme kasvavate hindade tõttu on see suurendanud vaesust neljalt protsendilt (1995) 5%-le (2006), ütleb Taani Majandusnõukogu.[7]. Kärbetele vaatamata on Taani avaliku sektori tähtsus, ostes kaupu ja teenuseid erasektorist ning tagades avavaliku sektori juhtimise ja avalikkuse otsese teenindamise – noorte ja vanade hooldusraviasutused, haiglad, koolid, politsei, jne – tõusnud 25,5%-lt SKP-st eelmise valitsuse perioodilt 26%-le tänapäeval ning eeldatakse, et kui praegune poliitika jätkub, on see 2015. aastal 26,5%.[8]

Taani otsustas mitte liituda nende 11 Euroopa Liidu riikidega, mis võtsid 1. jaanuaril 1999 kasutusele euro. Eriti 2006. aastast alates on majandus- ja poliitikaalased arvamusavaldajad muretsenud, et oskustööliste puudus toob kaasa suurema palgatõusu ja majanduse ülekuumenemise, mis kordaks 1996. aasta buumi-büsti tsüklit, kui valitsus kehtestas maksureformi ja piiras eralaenuturgu rekordmadalal maksebilansi defitsiidi tõttu. Selle tulemusel oli kaubandusbilansis 1987. aastal ülejääki, ja 1990. aastal oli maksebilanss (esimene ülejääk 1963. aastast). Kui maksebilanss välja arvata, on 1998. aastast säilinud ülejääk.

Heaoluriik muuda

Taanis on üleriigiline heaolu süsteem, mis tagab kõigile taanlastele maksudega rahastatud tervishoiu süsteemi ja töötuskindlustuse. Kahe viimase aasta tulemusena oli Taani Euroopa pensionide baromeetri andmetel esikohal.[9] Madalaima sissetulekuga inimesed saavad enne 65-aastaselt pensionile minekut 120% oma eelpensioni tulust pensioni ja muude toetuste pealt.

Suurimat avalikku sektorit (30% kogu täistööajaga tööjõust[10]) rahastatakse maailma suurimate maksude abil. Käibemaksu 25% maksustatakse kaupade ja teenuste (sh toidukaupade) müügist. Taanis ulatub astmeline tulumaks 42,9%-lt[11] 63%-ni, maksustades 4 10-st täiskohaga töötajat.[12] Sellised andmed tähendavad, et enne 2008. aasta lõppu maksavad 1 010 000 taanlast (44% kõigist täistööajaga töötajatest) 63% marginaalset tulumaksu ja 70,9% marginaalset tulumaksu kombineeritult, nagu kajastub hoiatustest selliste organisatsioonide nagu OECD poolt.[13][14] TV2 teatas 2008. aasta aprillis, et kesk- ja kõrgklassi tulumaksu lae kaotamine tähendaks kahte ja ühte protsenti avaliku sektori tuludest, mis võrdub 1,5%-ga SKP-st. Tervel avalikul sektoril oli 2007. aastal eelarve ülejääk 4,4% SKP-st, kuid maksukärped suurendaks eratarbimist ja tööjõu puudust, mis viiks kaubandusbilansi defitsiiti ja hakkaks palkade tõstmist veel rohkem survestama. Maja müügist saadud tulu ei maksustata, nagu ka eluaseme kokkuhoiu kapitalitulu marginaalne maksumäär on 0%.[15][16] Standard & Poor's tehtud uuring leidis, et Taani kodudes pandiga saadud raha ulatub 89,8%-ni SKP-st, mis on üle Euroopa Liidu keskmise (ja ka Ameerika Ühendriikide, kus see on 74,6% SKP-st. [17]

Tänapäeval on Taanis arutatud ka aja lühendamist, millal saab töötuskindlustust (praegu 4 aastat). 27. mail 2008 ilmunud Taani Majandusnõukogu aruandes[18] tehakse ettepanek lühendada dagpengeperiode 2,5 aastani, mis on pool aastat rohkem kui Norras ja üks ja pool aastat rohkem kui Rootsis, ütles intervjuus nõukogu esimees (taani keeles overvismand) (majandusteaduste professor, Kopenhaageni ülikool) Peter Birch Sørensen 27. mail 2008 telesaates "Deadline" (22:30) kanalil DR2 (Taani Rahvusringhääling).

Maksukoormus ja tööhõive muuda

Maksud muuda

Taani maksukoormus on 47,5%, mis on OECD riikide seas üks kõrgeimaid. Teiste Euroopa riikidega võrreldes on keskmiselt kõrgemalt maksustatud eraisikute sissetulekud ja autod.[19]

Tööhõive muuda

Taani tööhõive oli 2009. aastal Euroopa Liidu üks kõrgeim – 75,7%. Kõige rohkem on Taanis hõivatud avalikus sektoris (30% kõigist tööga hõivatutest), teeninduses ja kaubanduses (18%), finantsvaldkonnas (15%) ning tööstuses (14%).[19]

Aastas lahkuvate töötajate osakaal (uue töökoha, vanaduse või töötuse tõttu (töötuse tõttu lahkub 15% töötajates)) on erasektoris umbes 30% (1,25 miljonist), rohkem kui 300 000 – mis on ka Ühendkuningriigis ja Ameerika Ühendriikides – ent see on kõrgem kui Mandri-Euroopas (kus vastav näitaja on umbes 10%) ja Rootsiski. 2004., 2005. ja 2006. aastal kasvas tööviljakus keskmiselt 2,3% aastas.[20]

Transport muuda

 
Kopenhaageni peajaam ja rong S-Train

Suuri investeeringuid on tehtud Kopenhaageni ja Rootsi linna Malmö (Øresundi sild) ning Sjællandi ja Funeni (Suur-Beldi sild) vahelise ühenduse jaoks. Kahe linna vahele tehti ka Kopenhaageni-Malmö sadam, mida kasutavad ühissadamana mõlemad riigid.

Peamine raudtee haldaja on Danske Statsbaner reisijate ja DB Schenker Rail kaubaveoks. Raudtee rööpaid hooldab Banedanmark. Kopenhaagenis on ka metroosüsteem (Kopenhaageni metroo) ja suuremas osas on linn kaetud elektrirongide, S-train, võrgustikuga.

Üha enam kasutatakse transpordivahendina erasõidukeid. Kõrge registreerimistasu (180%) ja käibemaksu (25%) ning maailma ühe kõrgema maksumäära tõttu on uued autod väga kallid. Maksu eesmärk on tõkestada autostumist riigis. Viimase 30 aasta jooksul on autopargid kasvanud üle 45%. 2008. aasta suvel oli riigis 1111 km maanteid.[21]

Energia muuda

 
Taani on palju investeerinud tuuleparkidesse

Taanis on Põhjameres märkimisväärsed nafta- ja maagaasi allikad ja paikneb toornafta netoeksportijana 32. kohal maailma riikide seas.[22] Taani on ka tuuleenergia pikaaegne liider ja 2011. aasta maiks hõivas taastuva (puhta) energia tehnoloogia 3,1% SKP-st (6,5 miljardit eurot).[23] Väga palju on see siiski ettearvamatu, nagu näiteks tuuleenergia puhul. Taanis püütakse läbi viia muudatusi ka transpordisüsteemis, keskendudes V2G akusüsteemidele ja laetavate akudega sõidukitele.[24]

Gröönimaa ja Fääri saared muuda

  Pikemalt artiklis Fääri saarte majandus ja Gröönimaa majandus.

1990. aastate alguses kannatas Gröönimaa majanduslanguse all, ent alates 1993. aastast on majandus paranema hakanud. Gröönimaa kohalik valitsuse fiskaalpoliitika 1980. aastate lõpust alates on aidanud luua madalat inflatsioonitaset ja jätta ülejääke avalikku eelarvesse. Alates 1990. aastast on Gröönimaal väliskaubanduse puudujääk.

Pärast Gröönimaa viimase plii- ja tsingikaevanduse sulgemist 1989. aastal, on Gröönimaa majandus sõltunud üksnes kalatööstusel ja Taani keskvalitsuse rahalistel toetustel. Vaatamata mitmete süsivesinike ja mineraalide avastamisele, võtab see aastaid aega, enne kui tootmine võib alata. Gröönimaa suurim tuluallikas on süvameregarneelide püük, kuna turskade arvukus on langenud väga madalale tasemele. Turism on ainus sektor, millel on veel potentsiaali, kuigi turismihooaeg on lühike ja hinnad kõrged. Oluline osa Gröönimaa majanduses on ka avalikul sektoril. Mandri-Taani ja Euroopa Liidu kalandustoetused moodustavad umbes poole valitsuse tuludest.

Ka Fääri saarte majandus sõltub peaaegu täielikult kalandusest ja selle ekspordist. Ilma Taani valitsuse tagatiseandmisest 1992. ja 1993. aastal, oleks Fääri saarte majandus läinud pankrotti. Alates 1995. aastast on Fääri saarte majanduses toimunud suur tõus, kuid on siiski ohtlikult haavatav. Fääri saarte lähistel leitud nafta piirkonnad annavad Fääri saartele pisut sissetulekut, kuigi mis võivad olla hiljem majandusliku tagasilöögi põhjuseks.

Gröönimaa ja Fääri saared ei kuulu Euroopa Liitu. Gröönimaa lahkus Euroopa Majandusühendusest 1986. aastal ja Fääri saared lahkusid 1973. aastal, kui Taani liitus.

Tähtsamad firmad muuda

Tähtsamad Taani päritolu firmad ja nende tegevusalad:

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 1. juuni 2010. Vaadatud 4. aprillil 2013.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  2. ↑ World Economic Outlook Database, 2010. aasta oktoober
  3. ↑ [1]
  4. ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 18. september 2015. Vaadatud 4. aprillil 2013.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  5. ↑ "Arhiivikoopia" (PDF). Originaali arhiivikoopia seisuga 30. jaanuar 2013. Vaadatud 4. aprillil 2013.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) CS1 hooldus: robot: algse URL-i olek teadmata (link)
  6. ↑ Human Development Report 2007/2008
  7. ↑ [2]
  8. ↑ [3][alaline kõdulink]
  9. ↑ "2007 European Pensions Barometer" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 16. veebruar 2008. Vaadatud 4. aprillil 2013.
  10. ↑ Beskæftigelsesindikator på grundlag af ATP-indbetalinger
  11. ↑ Sammensat marginalskat i DK[alaline kõdulink]
  12. ↑ OECD Economic survey of Denmark 2008
  13. ↑ OECD Economic Outlook 82
  14. ↑ Én million betaler topskat
  15. ↑ "Danish Economic Council Spring Report 2008". Originaali arhiivikoopia seisuga 21. oktoober 2014. Vaadatud 4. aprillil 2013.
  16. ↑ "Danish Economic Council Spring Report 2008 (inglise keeles, lk 11=". Originaali arhiivikoopia seisuga 21. oktoober 2014. Vaadatud 4. aprillil 2013.
  17. ↑ "Danmark er det mest udsatte land ved boligkrise (30. juli 2008)". Originaali arhiivikoopia seisuga 21. juuli 2012. Vaadatud 4. aprillil 2013.
  18. ↑ "Economic Council, spring 2008 report (inglise keeles, lk 4)". Originaali arhiivikoopia seisuga 21. oktoober 2014. Vaadatud 4. aprillil 2013.
  19. ↑ 19,0 19,1 "Välisministeerium – Taani majandus". Originaali arhiivikoopia seisuga 2. jaanuar 2011. Vaadatud 30. juunil 2022.
  20. ↑ Markant opjustering af dansk produktivitetsvækst (17. jaanuar 2008)
  21. ↑ Road network by type of road and time (2008). Taani statistikaamet. Ilmunud 15. juuni 2012.
  22. ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. märts 2010. Vaadatud 4. aprillil 2013.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  23. ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 16. mai 2012. Vaadatud 4. aprillil 2013.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  24. ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 19. juuli 2011. Vaadatud 4. aprillil 2013.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

Allikad muuda

Välislingid muuda

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Taani_majandus&oldid=6587534"