Tähniksalamander
Tähniksalamander (Salamandra salamandra) on arvatavasti kõige tuntum salamandri liik Euroopas.
Ta kaalub umbes 40 grammi ja kasvab 15–25 cm pikkuseks.
Tähniksalamander on musta värvi kollaste varieeruvate täppide või triipudega, mõni isend võib olla peaaegu täiesti must, samas võib mõnel teisel isendil domineerida hoopis kollane värv. Olenevalt alamliigist võib isenditelt leida ka eri toonides punast ja oranži.
Levila muuda
Tähniksalamander elutseb peamiselt Lõuna-, Ida- ja Kesk-Euroopas.[1] Lääne-Euroopas võib liiki kohata Hispaanias, Portugalis ning isegi Venemaa lääneosas. Ida pool ulatub tähniksalamanderi leviala Türgist Iisraelini [2]. Ka Ibeeria jääb tema levikualasse, kuid sealsed populatsioonid on tugevalt fragmenteerunud [1]. Liigi levik ulatub veel Põhja-Aafrikasse [3].
Elupaik muuda
Tähniksalamander on arglik liik, kes eelistab varjulisi ja niiskeid elupaiku. Tema elupaigaks on tavaliselt lehtmetsad, mis asuvad mägistel aladel. Lehtmetsades saavad nad varjuda langenud lehtede ning puutüvede alla. Varjepaigaks kasutavad tähniksalamandrid kive, tihedaid põõsaid ning rohttaimestikku [1]. Enamuse ajast veedavadki tähniksalamandrid varjepaigas olles. Aktiivsed on nad õhtuhämaruses ja öösiti, kuid vihmastel päevadel võib neid ka päevavalgel tegutsemas näha. Elupaiga läheduses peavad asuma selged veesilmad, näiteks jõed, tiigid ja ojad, kuhu täiskasvanud isendid sigima lähevad [3].
Toitumine muuda
Tähniksalamander toitub enamasti putukatest, ämblikest, vihmaussidest ja nälkjatest, aga vahepeal söövad ka noori vesilikke või väikseid konnasid. Vangistuses söövad nad ka kilke, vihmausse ning vahausside ja siidiusside vastseid. Saaki püüab ta eesmiste hammaste ja keele abil, tänu nende kahe koostööle ei pääse saak minema.[4]
Paljunemine muuda
Tähniksalamandrite sigivad kevadest varasuveni, suguküpseks saavad nad 3.–4. eluaastal.
Emased ja isased isendid näevad üsna sarnased välja, kuid sigimisperioodi ajal on neid võimalik eristada.
Kui isasloom on potentsiaalse emase välja valinud, blokeerib ta tema tee. Isasloom hõõrub oma lõuga vastu emast, et näidata huvi emase vastu. Isane proovib emasest kinni haarata ning lasta spermatofoori emaslooma kloaagis paiknevasse spermateeki [4]. Vees paaritudes haarab emasloom koetud spermatofoori kloaagiavaga [2]. Munade viljastumine toimub emase ihus. Munemiseks otsib emasloom puhta veekogu. Emane muneb 25–40 muna. Vastsetel on kolm paari sulgjaid lõpuseid, mis võimaldavad neil vee all hingata. Kolme kuu pärast arenevad vastsetel kopsud ning lõpused kärbuvad [2].
Ohustatus muuda
Tähniksalamandreid ohustab eelkõige inimtegevus. Peamised ohud on elupaikade hävimine, populatsioonide killustumine, intensiivne metsade majandamine ning loomade kinnipüüdmine kaubanduslikel eesmärkidel. Oluline probleem on veel sigimispaikade reostumine, kuna salamandrid paljunevad vaid selgetes ja puhastes veekogudes. Paljud täiskasvanud isendid surevad ka maanteedel. [1]
Tähniksalamandreid püütakse kodustamise eesmärgil, kuid loomad kohastuvad vangistatud tingimustes väga halvasti ning surevad tihti. Suremise põhjuseks on seen (Batrachochytrium salamandrivorans), mis põhjustab anoreksiat, apaatiat ja ataksiat (Martel et al. 2013[5]). Seen avastati alles hiljuti ning teadaolevalt see konnadele edasi ei lähe. Sõltuvalt nakkusega kokkupuutumise viisist surevad loomad 7–27 päeva jooksul. [4]
Mürgisus muuda
Tähniksalamandri põhiline mürk on alkaloidne toksiin samandariin. See mürk põhjustab tugevaid lihasekrampe ja lihasekangestust kombineeritult hüperventilatsiooniga kõikides selgroogsetes. Mürk on piisavalt tõhus, et tappa pisiimetaja, ja võib tekitada probleeme ka kuni koerasuurusele loomale. Inimestele see enamasti suuremaid vaevusi ei põhjusta, kuid pärast salamandri katsumist ei tohiks katsuda enda suud ega silmi, mürgi sattumine sinna võib põhjustada oksendamist või ajutist pimedust. [2]
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 "The International Union for Conservation of Nature".
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 "Miksike". Originaali arhiivikoopia seisuga 28. märts 2018.
- ↑ 3,0 3,1 "Animal Diversity Web".
- ↑ 4,0 4,1 4,2 "Amphibia Web".
- ↑ Martel, A., Spitzen-van der Sluijs, A., Blooi, M., Bert, W., Ducatelle, R., Fisher, M.C., Woeltjes, A., Bosman, W., Chiers, K., Bossuyt, F., Pasmans, F. (2013). Batrachochytrium salamandrivorans sp. nov. causes lethal chytridiomycosis in amphibians. PNAS, 110(38), 15325-15329.