Tähnikhirv

Tähnikhirv (Cervus nippon) on hirvlaste sugukonda hirve perekonda kuuluv sõraline.

Tähnikhirv
Kaitsestaatus
Soodsas seisundis  (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia
Hõimkond	Keelikloomad Chordata
Klass	Imetajad Mammalia
Selts	Sõralised Artiodactyla
Sugukond	Hirvlased Cervidae
Perekond	Hirv Cervus
Liik	Tähnikhirv
Binaarne nimetus
Cervus nippon Temminck, 1838

Tähnikhirved Ternopili oblastis Ukrainas

Levik

Tähnikhirv asustab Ida-Aasiat: Kirde-Hiinat lõuna suunas kuni Jangtseni, Taiwanit, Põhja-Vietnamit, Koread, Jaapanit ja Primorjet . Hiinas on tähnikhirv vabas looduses väljasuremise piiril, seevastu Ussuurimaal tema arvukus kasvab. Levila ulatub põhjapoolsetest segaheitlehistest kuni lähistroopiliste heitlehiste ja igihaljaste metsadeni.

Eestis on tähnikhirv võõrliik. Alates 1937 on tähnikhirve aklimatiseeritud mitmel pool NSV Liidu Euroopa-osas, sealhulgas Baltimaades, Ukrainas, Kaukaasias ja Uuralites. Nende koguarv ulatub üle 10 tuhande. Veel rohkem on hirvi kasvandustes, kust neid vabalt välja jooksma ei lasta. Tähnikhirve on aklimatiseeritud isegi Uus-Meremaal. Eestis on tähnikhirve kohatud üksikjuhtudel alates 1980. aastatest, peamiselt Ida-Eestis. 1980. aastatel kohati teda Alutagusel, 2013. aastal Võrumaal Lasval ja Ida-Virumaal Permisküla lähistel. Eesti Maaülikooli hirveuurija Karli Ligi hinnangul saabus Võrumaa hirv arvatavasti Lätist, kus tähnik- ja kabehirvi peetakse ulukifarmides, Ida-Virumaa hirv aga üle Narva jõe. 2014. aastal kütiti üks loom Saaremaal Nasval, kuhu see ujus tõenäoliselt Lätist. 2019. aastal nähti ühte hirve rajakaameras Tartumaal Meeksis ning 2021. aastal kütiti üks isend Lääne-Virumaalt Tudu lähedalt.

Välimus

Tähnikhirve tüvepikkus on täiskasvanud isasel 173–180 cm, emasel 162–174 cm. Õlakõrgus on isasel 109–112 cm, emasel 94–98 cm. Mass on isasel 117–131 kg (kasvanduses kuni 143 kg), emasel 73–84 kg (kasvanduses kuni 86 kg). Suvekarvas on loom igas vanuses tähniline, talvel on tähnilisus vaevumärgatav, vahel pole seda üldse näha. Peegel on väga väike ega ulatu sabajuurest kõrgemale ristluupiirkonda.

Sarvede pikkus on 65–79, maksimaalselt 93 cm. Harilikult on sarv neljaharuline, kuid mõnel vanal isasel lisandub sarve tipuossa veel kolmaski krooniharu ja siis on sarv viieharuline. Üksikjuhtudel kasvab lisaks veel teinegi silmaharu ja siis on sarved kuueharulised.

Sigimine

Emased saavad suguküpseks poolteiseaastaselt. Enamik neist indleb kolmandal, mõned juba teisel sügisel. Isased hakkavad sigimises osalema 3–4-aastaselt. Jooksuaeg on septembri lõpust novembri alguseni. Enamasti toimub see rahulikult ja vägivallatult, kuid hirvefarmides ja mujal, kus sugudevaheline tasakaal on häiritud, on isastevahelised vihased võitlused tavalised. Isased moodustavad haaremeid, kuhu looduses kuulub 3–4, farmides 6–8 või rohkemgi emaslooma. Jooksuajal söövad isased isutult ja kaotavad oma massist 20–25%.

Tiinus kestab 7,5 kuud. Poegi sünnib aprilli lõpust juuni keskpaigani, kõige rohkem mai keskel. Farmides ja aklimatiseeritud piirkondades see ei kehti: poegimine võib juhtuda hiljemgi, ehkki tavaliselt mitte pärast augusti. Emane sünnitab ühe vasika, kaksikud on haruldased.

Vaenlased

Tähnikhirve peamine vaenlane on hunt. Kõige rohkem hukkub tähnikhirvi märtsis-aprillis, mil nad on pikast talvest kurnatud. Harvem langeb tähnikhirv leopardi ohvriks. Vasikad langevad vahel rebase või kähriku ohvriks, üliharva murravad neid harsa, ilves, bengali kass, tiiger ja karu. Põgenedes lähevad hirved sageli vette või hüppavad ligipääsmatule kaljunukile.