Suuraju poolkerad
Suuraju poolkeradeks (ladina keeles hemispheria cerebri) nimetatakse kesknärvisüsteemiga loomadel koljuõõnes paikneva suuraju vasakut ja paremat osa, mille vahel paikneb suuraju-pikilõhe. Suuraju vasak ja parem poolkera on ühendatud suuraju-pikilõhe põhjas paikneva mõhnkeha (corpus callosum) kaudu.[1][2]
Inimesel muuda
Inimaju poolkerade funktsioonid pole täpselt samasugused. Seda nähtust nimetatakse ajupoolkerade asümmeetriaks.
Kahe ajupoolkera vaheline infotöötlus käib mõhnkeha kaudu. Naistel on mõhnkeha suurem kui meestel.
Suuraju vasak ja parem poolkera on kaetud hallaine kihiga ja moodustab suurajukoore ning selle all paikneb valgeaine. Suuraju poolkerades paiknevad külgmised ajuvatsakesed.
Suuraju poolkerad arenevad embrüonaalses arengujärgus otsajust.
Madudel muuda
Madude suuraju poolkerasid on vähe uuritud kuid arvatakse, et nende anatoomia ei erine oluliselt teiste roomajate omast.[3]
Viited muuda
- ↑ R. Glenn Northcutt,Understanding Vertebrate Brain Evolution, Integr. Comp. Biol. (2002) 42 (4): 743-756.,doi:10.1093/icb/42.4.743, Veebiversioon (vaadatud 25.03.2014) (inglise keeles)
- ↑ Meeli Roosalu. "Inimese anatoomia", Kirjastus Koolibri, lk 202, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.
- ↑ F. GOLDBY andH. J. GAMBLE, THE REPTILIAN CEREBRAL HEMISPHERES, DOI: 10.1111/j.1469-185X.1957.tb00778.x, Issue Biological Reviews, Biological Reviews, Volume 32, Issue 4, pages 383–420, November 1957, Veebiversioon (vaadatud 27.03.2014) (inglise keeles)
Välislingid muuda
- Sissekanne Encyclopaedia Britannicas
- Sissekanne Terminologia Anatomicas A14.1.09.002: Hemispherium cerebri. Suuraju poolkerad
- Tiit Kändler, Einsteini aju ennetas inimese evolutsiooni, 17. jaanuar 2013, Veebiversioon (vaadatud 27.03.2014)
- James A. Foley, Einstein's Brain Hemispheres were Unusually Well-connected, Study Reveals, Veebiversioon (vaadatud 27.03.2014) (inglise keeles)