Vikipeedia

Suur-konnakotkas

linnuliik

Suur-konnakotkas (Clanga clanga, varem Aquila clanga) on tumepruun haugaslaste sugukonda kuuluv linnuliik.

Suur-konnakotkas

Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Linnud Aves
Selts Haukalised Accipitriformes
Sugukond Haugaslased Accipitridae
Perekond Kotkas Aquila
Liik Suur-konnakotkas
Binaarne nimetus
Aquila clanga
Pallas (1811)
Levikukaart: ██ pesitsusalad ██ talvitusalad
Levikukaart:
██ pesitsusalad
██ talvitusalad

Suur-konnakotkas pesitseb väga suurel territooriumil Läänemerest Vaikse ookeanini, mille pindala on vähemalt 8 miljonit ruutkilomeetrit. Liigi arvukus on olnud viimastel aastakümnetel pidevalt langustrendis. Suur-konnakotkas sarnaneb oluliselt arvukama väike-konnakotkaga sedavõrd, et neid konnakotkaliike on keeruline eristada. Linnu suuruse ja lennusilueti järgi suudavad liike eristada vaid kogenud vaatlejad.

Sarnaselt väike-konnakotkaga kuulub liik Eestis I kaitsekategooriasse. Hinnanguliselt pesitses meil 2012. aasta seisuga 5–10 paari suur-konnakotkaid. Neist üle pooled olid segapaarid väike-konnakotkaga.

Suur-konnakotkas eelistab elupaikadena metsastunud märgalasid, hõredama metsaga avatud mäeharjasid, metsanurki koos paduritega, rabasid või üleujutatud luhtasid ja lamme. Kesk-Aasias sobivad pesitsemiseks kuivemad metsaga kaetud mäenõlvad.

Välimus muuda

 
Suur-konnakotkas

Suur-konnakotkaste suled on ühtlaselt mustjaspruunide toonidega, vaid sabal ja tiibadel on üksikud valged laigud. Kaugemalt vaadates näib lind üleni tumedana. Isastel lindudel on heledamad ainult laba-hoosulgede rood ning saba kattesulgede ääred. Emastel lindudel on tiibadel heledad laigud ning saba tipus kitsas valge triip. Vanalindudel võivad kere ja tiiva kattesuled olla kergelt heledama tooniga.[2] Kotka jalad on kaetud sulgedega kuni varvasteni.[3]

Suur-konnakotkaste keha pikkus on 59–71 cm, saba pikkus 23–27 cm, tiibade siruulatus 1,57–1,79 m. Emased linnud on reeglina veidi suuremad ja kuni 50% raskemad kui isased. Täiskasvanud isaslindude mass on 1,7–1,9, emaslindude oma aga 1,8–2,5[4], teistel andmetel ka kuni 3,2 kg[5].

Suur-konnakotkas on enamasti ühtlaselt tumepruun, suleroodudest moodustuvad tiivapealsed laigud paistavad hajusatena. Väike-konnakotkal on seevastu hästi nähtav heledam tiiva eesserv ning sulelabadest moodustunud ühtlaselt valged tiivalaigud paistavad paremini välja. Vahetegemist raskendab veel tavalistest värvitoonidest kõrvalekaldumine – väike-konnakotkad võivad olla ka tumedamad ja vanade suur-konnakotkaste suled võivad olla heledamaks kulunud. Samuti moodustavad väike- ja suur-konnakotkas segapaare ning annavad hübriide.[6]

 
Munad

Levik ja arvukus muuda

Pesitsusalad ja arvukus muuda

Suur-konnakotkas pesitseb väga suurel territooriumil Läänemerest Vaikse ookeanini, mille pindala on vähemalt 8 miljonit ruutkilomeetrit. Väikesed isoleeritud populatsioonid pesitsevad Pakistani lõunaosas ja India põhjaosas.[4]

Suures, kuid hõredalt asustatud levilas pesitsevate lindude arvukust on väga raske täpselt kindlaks määrata. Arvestuslikult on maailmas kokku 3000 pesitsevat paari.[7] Kõige rohkem on pesitsevaid paare Venemaal.[8]

Suur-konnakotkaste arvukus on olnud viimastel aastakümnetel pidevalt langustrendis; selle aja jooksul on nad kadunud Slovakkiast, Ungarist, Rumeeniast, Bulgaariast, endise Jugoslaavia territooriumilt ning Põhja-Iisraelist.[4] Kiiresti on hääbumas ka Ukraina populatsioon, kus pesitseb praegusel ajal hinnanguliselt 10–20 paari, kuigi veel 1997. aastal oli sealse asurkonna suuruseks 40–60 paari.[9]

Valgevenes pesitseb tänapäeval eeldatavalt 150–200 paari, veel 1990. aastate alguses peeti pesitsevate paaride arvuks vaid 20–25. Neist 100–150 paari elutseb Valgevene Polesje madaliku soostunud aladel.[5]

Kasahstanis pesitsevad suur-konnakotkad üldjuhul maa põhjaosas, metsastepi bioomis. Väike isoleeritud pesitsusala asub riigi kaguosa mägedes Almatõ oblastis, 1000–2000 m kõrgusel üle merepinna. Selle pesitsusala arvukuseks on hinnatud 5–10 paari. Kogu riigi asurkonna suuruseks hinnatakse tänapäeval 74–97 paari, neist kõige enam (27–30 paari) pesitseb Petropavli ümbruskonnas Išimi jõe basseinis.[10]

Eestis on varasemate aastate suur-konnakotkaste arvukuse kohta andmed puudulikud – pesitsemine tõestati alles 1995. aastal.[3] Hinnanguliselt pesitses meil 2012. aasta seisuga 5–10 paari suur-konnakotkaid. Neist üle pooled on segapaarid väike-konnakotkaga.[7] Uuematel andmetel on arvukus suurenenud 20–30 paarini.[3]

Poolas pesitseb teadaolevalt 15 suur-konnakotka paari.[11]

Leedus on hinnatud pesitsevate paaride arvu 15-le, nendest on arvatavalt ligi pooled segapaarid väike-konnakotkaga.[12]

Lätis pesitseb oletatavalt 1–5 paari.[13]

Mongoolias on suur-konnakotkas ilmselt harv suvine külaline ja läbirändaja. Oletatavalt võib ta samuti pesitseda maa põhjaosas.[14]

Hiinas pesitsevad suur-konnakotkad maa kirdeosas, kuid arvukuse hindamiseks pole piisaval hulgal uuringuid läbi viidud.[14]

Talvitumine muuda

 
Suur-konnakotkas lendamas

Suur-konnakotkas on rändlind, rändeaeg lõunasse kestab tavaliselt septembrist novembrini ning tagasi pöördutakse veebruarist märtsini (levila põhjapiiril ka aprillini). Lennatakse tavaliselt ühe- kuni kolmekaupa, harva ka suuremates gruppides (Bhutanis on nähtud kümmet lindu ühes grupis). Rändeteede nn pudelikaelad on Bosporuse väina ja Punase mere põhjaosa kohal.[4] Rände teekonna ja ajastuse täpsemaks uurimiseks on mõnedele Eestis pesitsevatele konnakotkastele kinnitatud GPS-saatjad. Meie konnakotkaste talvitumisalade hulka kuuluvad Göksu jõe delta Türgi kaguosas ning El Hondo märgala Hispaania kaguosas.[15]

Pärast pesitsusperioodi lendab suur-konnakotkas järgmistele talvitusaladele:[4]

Elupaigad muuda

Suur-konnakotka meeliselupaikadeks on metsastunud märgalad, hõredama metsaga avatud mäeharjad, metsanurgad koos paduritega, rabad või üleujutatud luhad ja lammid. Kesk-Aasias sobivad pesitsemiseks kuivemad mäenõlvade metsad, ent ta võib leppida ka väiksemate tihnikutega. Talvitumisperioodil elutseb ta enamasti hõreda puistuga märgaladel, jõedeltades, mangroovides, märgadel jõeluhtadel, järvekallastel jm. Aafrikas võib teda samuti kohata poolkõrbelistes savannides. Elupaik on enamasti alla 300 m kõrgusel üle merepinna, saaki jahtides võib kotkas tõusta mägedes kuni 1700 m kõrgusele, rände ajal kuni 3800–4000 m kõrgusele (Nepalis ja Iraanis).[4]

Eestis ja Lätis tehtud uuringute põhjal toimub suur-konnakotkaste pesitsusaegne tegevus peamiselt 10–15 km2 suurusel alal, mida nimetatakse pesitsusterritooriumiks või kodupiirkonnaks. Saaki jahitakse eelistatult lagedatel luhtadel ja teistel rohumaadel.[16]

Pesitsemine muuda

Pesitsemine leiab enamasti aset aprilli lõpust kuni augustini, Pakistanis novembrist märtsini.[4]

Suur-konnakotkas ehitab tavaliselt oma pesa ise, kuid võib samuti kasutada vanu pesi, mille on valmistanud hiireviu, kanakull või must-toonekurg.[5]

Pesa on tavaliselt küllalt suur, selle läbimõõt on 0,7–1,1 m ja sügavus kuni 1 m. Ühel kotkapaaril võib olla mitu pesa (tavaliselt kuni 2–4 lisapesa[17]), mis asuvad üksteisest 390–1110 m kaugusel.[16]

Pesa ääristatakse roheliste lehtede ja värske rohuga, mida lisatakse juurde kogu pesitsusperioodi jooksul. Pesa paikneb üldjuhul 5–25 m kõrgusel puu ladvas või võra keskel. Venemaal on sageli täheldatud pesa paiknemist võra alumisel kolmandikul[17]. Pesapuu asub tavaliselt üsna tihedas puistus, mitte väga kaugel metsaservast. Liikidest on esindatud kask, mänd, haab, sanglepp, lehis jt. Suuremates puudeta regioonides võib pesa olla madalamates põõsastes. Kurnas on tavaliselt kaks (harva üks või kolm) muna.[4]

Munad on valged, violetsete või pruunikate triipudega, nende mõõtmed on keskmiselt 69×54 mm.[18]

Haudeperiood kestab 42–44 ööpäeva.[4] Kahest koorunud pojast hukkub noorem vanema poja agressiivsuse tõttu tavaliselt esimese elunädala jooksul.[5] Siiski on Lääne-Siberis pesade jälgimisel täheldatud, et vanem poeg muutub noorema suhtes agressiivsemaks vaid juhul, kui toitu pole piisavalt või kui emaslind jääb liiga kauaks pesast eemale.[10]

Pojad saavad lennuvõimeliseks 60–67 ööpäevaga, jäädes pärast seda ligi 30 ööpäeva jooksul veel vanematest sõltuvaks.[4]

Toitumine muuda

 
Mügrid ehk vesirotid kuuluvad suur-konnakotka saakloomade hulka

Suur-konnakotkas on röövlind ning tema toidulaud on väike-konnakotka omaga üsna sarnane. Saakloomad on vaid mõnevõrra suuremad (mass peamiselt kuni 250 g) ning nende hulgas on rohkem linde. Peamised saakloomad on: väikeimetajad, linnud, kahepaiksed, roomajad, harvem väiksemad kalad, samuti suuremad putukad ja raiped. Sõltuvalt elupaikadest on peamiseks toiduks veega seotud selgroogsed. Mitmed Venemaal tehtud uuringud on näidanud, et põhilisteks saakloomadeks on mügrid, veelinnud ja konnad, samuti küllalt sageli uruhiired; Indias aga konnad ja veelinnud. Jahitavate roomajate hulka kuuluvad nii maod kui ka sisalikud. Talvitumisperioodil on samuti tähtsal kohal suuremad putukad (ritsiklased, rohutirtsud, termiidid) ja imetajate korjused.

Suur-konnakotkad peavad mõnikord jahti koos teiste röövlindudega (nt stepikotkastega) tirtsuparvedele, samuti tõmbavad neid ligi maastikupõlengud, sest sel ajal on lihtsam saakloomi püüda. Saakloomi otsib kotkas peamiselt maapinnalt, õhus patrullides. Harvad juhused pole ka saagi varitsemine kõrgematelt puudelt ning jalgsi maapinnalt jahtimine. Samuti esineb juhtumeid, kui suur-konnakotkad võtavad jõuga saagi ära väiksematelt röövlindudelt.[4]

Eestis toituvad suur-konnakotkad peamiselt väikeimetajatest (osakaal saakloomade arvust 73% ja biomassist 42%), lindudest (21% ja 54%), konnadest (4% ja 1%), kaladest (1% ja 2%) ja roomajatest (1% ja 1%). Väikeimetajate hulgast moodustavad uruhiired 55%, lindudest on sageli esindatud suuremakasvulised liigid (nt sinikael-part).[16]

Kaitse muuda

Suur-konnakotkaste arvukus on olnud viimastel aastakümnetel pidevalt langustrendis tänu sobivate elupaikade kadumisele. Peamisteks põhjusteks on märgalade kuivendamine, jõeorgude kinnikasvamine ja metsade langetamine.[4] Peale pesapaikade ja saagipüüdmise alade vähenemise on oluline riskitegur veel lindude pesitsusaegne häirimine.[16] Rände ajal on kotkastele ohtlik nende küttimine. Itaalias, Türgis ja Lähis-Idas (eriti Liibanonis) on rändlindude laskmine küllaltki tavaline nähtus.[13]

Eestis kuulub suur-konnakotkas I kaitsekategooriasse.[19] Ta on meil pesitsevatest lindudest ainsana kuulutatud ülemaailmselt ohustatud liigiks. Eesti suur-konnakotkaste asurkonna oluliseks ohuteguriks on sage ristumine väike-konnakotkaga, meie 20–30 pesitsuspaari hulgas on vähemalt pooled liikide segapaarid. Meie suur-konnakotkaste kaitsemeetmete hulka kuuluvad:[16]

  • püsielupaikade moodustamine pesade lähiümbruses;
  • kaitsealade moodustamine elupaikade piirkonnas;
  • kaitstavate maade säilitamine, ostmine ja vahetamine riigile;
  • pesapaikade kaitse märgalade kuivendamise mõju eest;
  • olemasolevate pesade jälgimine, arvestuse pidamine ja uute pesade otsimine;
  • pesalähedaste niitude säilitamine ja nende hooldamise toetamine;
  • väike-konnakotkaga hübridiseerumise uurimine.

Venemaal, Valgevenes, Ukrainas, Lätis ja Leedus on suur-konnakotkas kantud punasesse raamatusse.[5]

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. ↑ BirdLife International (2008). Aquila clanga. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2011.
  2. ↑ ""Suur-konnakotkas"". www.looduspilt.ee. Vaadatud 5.04.2011.
  3. ↑ 3,0 3,1 3,2 ""Konnakotkad"". www.kotkas.ee. Originaali arhiivikoopia seisuga 5.01.2016. Vaadatud 5.04.2011.
  4. ↑ 4,00 4,01 4,02 4,03 4,04 4,05 4,06 4,07 4,08 4,09 4,10 4,11 James Ferguson-Lees. "Raptors of the World", Houghton Mifflin Harcourt, 2001. ISBN 978-0618127627.
  5. ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 ""БОЛЬШОЙ ПОДОРЛИК"". redbook.minpriroda.by (vene). Originaali arhiivikoopia seisuga 4.03.2016. Vaadatud 8.04.2011.
  6. ↑ ""Kaks sarnast ja samas erisugust: konnakotkad"". www.loodusajakiri.ee. Vaadatud 5.04.2011.
  7. ↑ 7,0 7,1 Suur konnakotka kaitse tegevuskava (kinnitatud 2015) www.envir.ee
  8. ↑ ""Greater Spotted Eagle Aquila clanga"". www.birdlife.org (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 5.08.2011. Vaadatud 5.04.2011.
  9. ↑ ""Підорлик великий Aquila clanga Pallas, 1811"". redbook-ua.org (ukraina). Vaadatud 6.04.2011.
  10. ↑ 10,0 10,1 ""Изучение и охрана большого и малого подорликов в Северной Евразии"" (PDF). ecoclub.nsu.ru (vene). Ivanovo. 2008. Vaadatud 11.04.2011.
  11. ↑ ""Poland. National Report on the Implementation of the Convention on the Conservation of Migratory Species of Wild Animals 1997–2001"" (PDF). www.cms.int (poola). Warsaw: Ministry of the Environment. 2002. Vaadatud 19.04.2011.[alaline kõdulink]
  12. ↑ Rimgaudas Treinys (2005). ""The greater spotted eagle (Aquila clanga): previous, current status and hybridisation in Lithuania"" (PDF). Acta Zoologica Lituanica (inglise). Vilnius: Lithuanian Fund for Nature. Vaadatud 20.04.2011.[alaline kõdulink]
  13. ↑ 13,0 13,1 "European Species Action Plan for Greater Spotted Eagle (Aquila clanga)" (PDF). ec.europa.eu. 1996. Vaadatud 6.04.2011.
  14. ↑ 14,0 14,1 ""Threatened birds of Asia: the BirdLife International Red Data Book"" (PDF) (inglise). Cambridge, UK: BirdLife International. 2001. Vaadatud 19.04.2011.[alaline kõdulink]
  15. ↑ ""Rändekaart"". Vaadatud 11.04.2011.
  16. ↑ 16,0 16,1 16,2 16,3 16,4 Ülo Väli (2005). ""Suur-konnakotka Aquila clanga kaitse tegevuskava aastateks 2006–2010"" (PDF). www.kotkas.ee. Tartu: Kotkaklubi. Vaadatud 6.04.2011.
  17. ↑ 17,0 17,1 ""50. БОЛЬШОЙ ПОДОРЛИК – AQUILA CLANGA Pall."". zoomet.ru. Vaadatud 11.04.2011.
  18. ↑ ""Подорлик большой (Aquila clanga)"". ecoclub.nsu.ru (vene). Vaadatud 8.04.2011.
  19. ↑ ""I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loetelu"". www.riigiteataja.ee. Vaadatud 7.04.2011.

Välislingid muuda

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Suur-konnakotkas&oldid=6316812"