Surnusilt
Surnusilt (saksa keeles Totenschild) on sildikujuline mälestustahvel, mille kinnitamine kõrgemast seisusest meessoost isikute mälestuseks lahkunu kodukiriku seinale oli tavaks 15.–18. sajandil[1]. Surnusildi erikuju on vappepitaaf.
Surnusilt arenes välja keskaegsest kombest, mis on dokumenteeritud juba alates 12. sajandist: surnud rüütli kilp riputati koos tema relvadega tema linnuses asuva kabeli seinale. Rikaste linnakodanike surnusildid olid puust, kaetud pärgamendi või nahaga, mis omakorda krunditi ja kaunistati rikkalike maalingutega[2]. 16. sajandi Saksamaal levinud surnusildi erikuju olid ümmargused reljeefse nikerdatud vapiga tahvlid, Inglismaal olid maalitud surnusildid enamasti rombikujulised.
17.–18. sajandil liitus surnusilt Saksamaal ja mujal epitaafiga, vappepitaafide kirikusse riputamise tava oli tuntud ka Läänemere piirkonnas[3].
Pildid muuda
-
15. sajandi vapikujulised surnusildid Boppardi karmeliitide kirikus -
Ümmargune surnusilt Esslingeni Frauenkirches -
Vapiga memoriaalsilt Wymondhami kirikus -
Hans Georg Baldingeri vapp-epitaaf, 1681 -
18. sajandi surnusilt ühes kirikus Gentis -
Looduslikest materjalidest kokku pandud surnusilt Ameerikas, 1731
Viited muuda
- ↑ "Totenschild. – Das grosse Kunstlexikon von P.W. Hartmann". Originaali arhiivikoopia seisuga 21. oktoober 2020. Vaadatud 20. augustil 2020.
- ↑ "Totenschild. – Das grosse Kunstlexikon von P.W. Hartmann". Originaali arhiivikoopia seisuga 21. oktoober 2020. Vaadatud 20. augustil 2020.
- ↑ V. Vihuri. Aeg kujusid üles panna ja aeg kujusid maha võtta. – Meie Kirik, 28. juuni 2020
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Surnusilt |