Sunji keel
See artikkel vajab toimetamist. (August 2019) |
Sunji keel[2] (inglise keeles Zuni language) on põhiliselt Ameerika Ühendriikide lõunaosas, eriti New Mexico osariigis räägitav isolaatkeel. Seda keelt oskab terves maailmas umbkaudu 9600 inimest, kellest ligikaudu 7000 räägib seda igapäevakeelena kodus. Enamus kõnelejatest on sunji hõimu liikmed. Sunji keeles rääkides öeldakse keele kohta Shiwi'ma, mis tõlkes tähendaks "sunjide viis" või "sunjide tee"
| Sunji keel | |||
|---|---|---|---|
| Kõneldakse | Ameerika Ühendriikides | ||
| Piirkonnad | New Mexico, McKinley maakond | ||
| Kokku kõnelejaid | 9650[1] | ||
| Keelesugulus | Isolaatkeel | ||
| Keelekoodid | |||
| ISO 639-3 | zun | ||
 Sunji keele levila enne kontakti eurooplastega | |||
Klassifikatsioon muuda
Sunji keel ei kuulu teada olevalt ühtegi keelkonda, mis tähendab, et tegu on isolaatkeelega. On pakutud hüpoteese, et laiemalt kuulub penuti keelte hulka. See teooria on leidnud ka kõige laialdasemat toetust keeleteadlaste hulgas, kuid kinnitust ei ole see veel leidnud. Veel on arvatud, et sunji keel võiks olla seotud hoka keelte, tano keelte ja paljude teiste indiaani keeltega, aga nende puhul on tegu väga vähese toetajaskonnaga hüpoteesidega.
Keele kasutus muuda
Kasutatakse ladina tähestikku.
Mõningaid lapsi kasvatatakse kodus sunji keelt rääkides, et keel päriselt välja ei sureks. Siiski tuleb järjest rohkem kõnelejate seas kasutusele inglise keel ning sunji keele igapäevane rääkimine väheneb. Enamasti kasutatakse religioossetel üritustel või tseremooniatel, kodudes ja hõimu koosolekutel. Peamised rääkijad on täiskasvanud.[1]
Tähestik muuda
Sunji tähestik koosneb 22 tähest
A a , B b, Ch ch, E e, H h, I i, K k, kw, L l, Ł ł , M m, N n, O o, P p, S s, sh, T t, ts, U u, W w, Y y , ' [3]
Ł hääldatakse nagu h ja l koos
Koolonit kasutatakse pikkade täishäälikute märkimiseks
'hääldatakse /ʔ/ , mis on kõrisulghäälik ehk larüngaalklusiil
Numeraalid muuda
Kasutatakse mõningate arvsõnade ütlemiseks näppe. Sunji tähendus on sulgudes.[4][5]
1 dobinde (võetud alustuseks(näpp))
2 kwili (pandud teisega kokku)
3 ha 'i (keskmine näpp)
4 a:wide (kõik peale ühe sõrme)
5 apde (maha löödud/saetud)
6 dobalekk 'ya
7 kwilelekk 'ya ( 2+5)
8 ha 'elekk 'ya (3+5)
9 denalekk 'ya
10 asdemla (kõik näpud)
Keelenäited muuda
Sellepärast, et keelt räägitakse tihti religiooniga seotud tegevustel, siis on ka keele näited enamasti religiooniga seotud.
Le'na' benan k'okshi banan kwayi. Jesus Christ, ho'n a:wan Datchu God an Tsawak'ona andepbe:'a.[3]
Eesti keelde tõlgituna tähendab see ,,Jeesus Kristuse, Jumala poja, evangeeliumi algus."
Sõnu moodustatakse tüvele liidete lisamisega.
Näiteks: łada:kwe - jahimees
Sõna tüvi łada - jahtima või võitlema ja järelliide kwe, mis viitab inimesele.[6]
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 http://www.ethnologue.com/language/zun
- ↑ http://ems.elnet.ee/tais.php?lkeel=NULL&sona_id=30881
- ↑ 3,0 3,1 http://www.omniglot.com/writing/zuni.htm
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 26. november 2012. Vaadatud 21. novembril 2013.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ http://www.youtube.com/watch?v=AqlBMLUHE6o
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 20. november 2013. Vaadatud 21. novembril 2013.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)