Sultanism (ka despotism) on autoritaarse režiimi vorm, mida iseloomustab valitseja äärmuslik isiklik mõju kõigis riigivalitsemise üksikasjades. Valitseja mõju võib, kuid ei pruugi olla valdav ka majanduses ja ühiskonnaelus, seega on pluralism võimalik seal, ent mitte poliitikas.

Termin sultanism tuleneb sõnast sultan, mis on islami ühiskondades kasutatav tiitel suverääni, absoluutse või konstitutsioonilise monarhi kohta. Erinevalt kaliifidest on sultanid traditsiooniliselt olnud ilmalikud valitsejad, seega ei ole termin sultanism islamivastane.

Juan Linz ja Alfred Stepani järgi:

„ Sultanistliku režiimi olemus on selles, et kõik üksikisikud, grupid ja institutsioonid on pidevalt allutatud sultani ennustamatule ja despootlikule omavolile, seega on pluralism ohtlik.“

Linz ja Stepan "Modern Nondemocratic Regimes", rmt: "Problems of Democratic Transition & Consolidation" Baltimore: Johns Hopkins University Press, 1996

Sultanismis võib (ehkki ei pruugi) valitseja juurutada valitseva ideoloogia, kuid tema enda tegutsemist ei piira ükski ideoloogia, kaasa arvatud tema enda oma. Valitseja võib kasutada oma isikliku tahte elluviimiseks kõiki vahendeid, sealhulgas kuritegelikke jõuke või paramilitaare.

Sultanismi selgeimad näited on "Haiti Duvalier'de võimu all, Dominikaani Vabariik Trujillo ajal, Kesk-Aafrika Vabariik Bokassa ajal, Filipiinid Marcose ajal, Rumeenia Ceauşescu ajal ja Põhja-Korea Kim Il Sungi valitsusajal," kinnitasid Linz ja Stepan käsitluses "Modern Nondemocratic Regimes".

Vaata ka muuda

Kirjandus muuda

  • Max Weber "Economy & Society" Berkeley: University of California Press, 1978
  • Linz & Stepan "Modern Nondemocratic Regimes", rmt: "Problems of Democratic Transition & Consolidation" Baltimore: Johns Hopkins University Press, 1996
  • Eke, Steven M.; Taras Kuzio (2000). "Sultanism in Eastern Europe: The Socio-Political Roots of Authoritarian Populism in Belarus". Europe-Asia Studies. 52 (3): 523–547. DOI:10.1080/713663061. {{cite journal}}: eiran tundmatut parameetrit |month= (juhend)