Stephen
|
See artikkel räägib Inglismaa kuningast, nime teiste tähenduste kohta vaata artiklit Stephen (täpsustus) |
Stephen (ka Stephen de Blois; 1096 – 25. oktoober 1154) oli viimane Normanni dünastiast Inglismaa kuningas (1135–1154) ja Normandia hertsog (1135–1154).
Stephen oli William I lapselaps, William Vallutaja tütre Blois' krahvinna Adela ja Blois' krahv Stepheni poeg. Blois' krahv Stephen hukkus Esimeses ristisõjas Ramlah' lahingus.
Stephen sai Inglismaa troonile pärast onu Henry I surma 1135, sest jõudis end enne tolle tütart Keisrinna Matildat Inglismaa kuningaks kroonida. Tema valitsusaeg oli ebakindel, sest parunid kahtlesid tema võimu legitiimsuses ning korraldasid sageli ülestõuse.
1139 puhkeski Matilda ja Stepheni pooldajate vahel kodusõda, mis kestis kuni Stepheni surmani ent siiski õnnestus tal kuni surmani võimul püsida. Kodusõja ajal hõivasid Matilda väed Lääne-Inglismaa, Stephen vangistati Lincolni lahingus, kuid tema abikaasa Matilda koondas kuninga toetajad ja koos Ypresi Williami abiga vangistas keisrinna poolvenna, Robert Gloucesteri earli, kelle vastu Stephen vabastati. 1148. aastal Matilda loobus võitlusest ja lahkus vägedega Inglismaalt, kuid 1149. ja 1153. aastal tungis Inglismaale trooninõudlejana Matilda poeg teisest abielust Anjou krahvi Geoffroy V-ga Henry.
Stepheni poja Eustache surma järel (1153) sõlmis Stephen Wallingfordi rahulepingu ja tunnistas Matilda poja Henry enda surma järel oma järglaseks Inglismaa troonil Henry II-na.
Isiklikku muuda
Stephen abiellus 1125 Boulogne'i Mathilde'iga, kes oli Boulogne'i krahvi Eustache III ainus laps ja krahvkonna pärija. Ema poolt oli Mathilde Inglismaa normannide vallutuse eelsete kuningate järeltulija.
Abielust sündis viis last. Vanim poeg Eustache IV (1130–1153) päris ema surma järel 1152 Boulogne'i krahvkonna, kuid suri juba järgmisel aastal ja krahviks sai kolmas poeg Guillaume I (1137–1159), sest teine poeg Baudouin oli vahepeal üsna noorena surnud. Guillaume oli Boulogne'i krahv kuni oma surmani 1159. Guillaume oli ainus poeg, kes abiellus, kuid lapsi ei saanud neist ükski, nii et Stepheni sugu suri meesliinis välja ja Boulogne'i krahvkonna päris vanem tütar Marie (1131–1182), kes hakkas seda valitsema koos oma abikaasaga. Noorim laps, tütar Mathilde, suri mõne aasta vanusena.
Stephenil oli oma armukese Damette'iga vähemalt kolm last. Nimepidi on teada pojad Gervase, Ralph ja Americ, kellest esimene valiti isa mõjul väga noorelt, juba 1138 Westminsteri kloostri abtiks.
Stephenil ei olnud poega, kellele pärandada Inglismaa trooni. Trooni pärandas ta Matilda pojale Henry II-le, kellest sai Plantageneti dünastia alusepanija.
Seos Eestiga muuda
1896 leitud Vaida aare sisaldas 73 Stepheni münti.[1]
Viited muuda
- ↑ Mauri Kiudsoo (2019). "Eesti muinasaarded. Kaubateed ja -kontaktid." Tallinn: Äripäeva Kirjastus.
| Eelnev: Henry I |
Inglismaa kuningas 1135–1154 |
Järgnev: Henry II |
| Normandia hertsog 1135–1154 |