Stefan Heym
Stefan Heym (sünninimi Helmut Flieg; 10. aprill 1913 Chemnitz – 16. detsember 2001 Ein Bokek, Iisrael) oli juudi rahvusest Saksa kirjanik. Ta kirjutas saksa ja inglise keeles.
.jpg)
Elulugu muuda
Stefan Heym sündis Chemnitzis juudi kaupmehe pojana. 1931. aastal pidi ta ajakirjanduses avaldatud antimilitaristliku luuletuse tõttu Chemnitzi gümnaasiumist lahkuma ja ta lõpetas gümnaasiumi Berliinis. Gümnaasiumi lõpetamise järel asus ta 1932. aastal ülikoolis õppima filosoofiat, germanistikat ja ajakirjandust. Natsionaalsotsialistide võimuletuleku järel põgenes ta 1933. aastal Prahasse ja võttis nimeks Stefan Heym.[1]
1935. aastal kolis Stefan Heym Ameerika Ühendriikidesse, kus ta asus õppima Chicago Ülikoolis, mille ta lõpetas 1936. aastal magistrikraadiga. 1937–1939 oli ta New Yorgis ilmuva nädalalehe Deutsches Volksecho peatoimetaja.[2]
1943. aastal astus Stefan Heym Ameerika Ühendriikide Armee koosseisu. Pärast Normandia dessanti oli ta psühholoogilise sõja spetsialist USA 1. armees. 1945. aastal oli ta Münchenis ajalehe Neue Zeitung üks asutajatest ja toimetaja. Kommunismimeelse maailmavaate tõttu vabastati ta USA relvajõudude koosseisust ja saadeti Ameerika Ühendriikidesse tagasi. Vasakpoolsete vaadetega Heym pettus Ameerika Ühendriikides ja lahkus sealt 1952. aastal. Pärast lühiajalist viibimist Varssavis ja Prahas asus ta 1953. aastal elama Saksa DV-sse.[3]
Esialgu suhtus Stefan Heym Saksa DV-sse suurte lootustega, vähehaaval muutus tema suhtumine aga kriitilisemaks ja ta sattus vastuollu Saksa DV juhtkonnaga.[4] Ta pidas ennast "kriitiliseks marksistiks", kes ei olnud mitte Saksa DV režiimi vastane, vaid selle kriitik. 1976. aastal kirjutas ta koos mitme teise tuntud Saksa DV kultuuritegelasega alla avalikule kirjale, millega protesteeriti Wolf Biermannilt Saksa DV kodakondsuse äravõtmise vastu. Oma raamatute Lääne-Saksamaal avaldamise eest karistati teda rahatrahviga ja 1979. aastal heideti ta Saksa DV Kirjanike Liidust välja.[5]
4. novembril 1989 esines Stefan Heym Berliinis Alexanderplatzil toimunud miitingul kõnega, mida rahvahulk mitmel korral aplausiga katkestas. Berliini müüri langemise järel kirjutas Stefan Heym alla Saksa DV intellektuaalide üleskutsele "Für unser Land" ("Meie maa eest"), milles astuti vastu Saksa DV kiirele liitmisele Lääne-Saksamaaga. Tema terav kriitika idasakslaste tarbimisvaimustuse vastu tekitas vastakaid arvamusi. 1994. aastal kandideeris ta Demokraatliku Sotsialismi Partei nimekirjas Saksamaa Liidupäeva ja osutus otsemandaadiga valituks. 1995. aasta sügisel loobus ta oma mandaadist.[6]
Stefan Heym suri 2001. aasta detsembris Iisraelis kirjanike kongressil viibides.[7]
Kirjanduslik looming muuda
Stefan Heym alustas kirjutamist inglise keeles. Tema esimene romaan "Hostages" ("Pantvangid") ilmus 1942. aastal. Romaan ilmus saksa keeles 1958. aastal pealkirja all "Der Fall Glasenapp". Bestselleriks kujunes 1948. aastal ilmunud sõjateemaline romaan "The Crusaders. A novel of only yesterday" ("Ristirüütlid : romaan ainult eilsest", eesti keeles 1954). Ameerikas ilmusid veel Heymi romaanid "The eyes of reason" ("Mõistuse silmad", 1951) ja "Goldsborough" (1953).
Saksa DV-s kirjutas ta esialgu publitsistikat. Kaheköiteline romaan "Die Papiere des Andreas Lenz" ("Andreas Lenzi paberid") avaldati 1963. aastal. Romaani "Lasalle" (1969) peategelane on 19. sajandi töölisliikumise tegelane Ferdinand Lassalle. Romaan "Der König David Bericht" ("Kuningas Davidi raport", 1972) käsitles juutide ja Iisraeli ajalugu. 1974. aastal Lääne-Saksamaal ilmunud romaanis "5 Tage im Juni" ("Viis päeva juunis") kujutatakse 1953. aasta juunisündmusi Saksa DV-s.
Romaan "Collin" (1979) ilmus Lääne-Saksamaal ja kujutas endast teravat satiiri Saksa DV ühiskonna ja stalinismi aadressil.[8]
Romaan "Ahasver" ("Ahasveerus") ilmus 1981. aastal. Romaanis "Schwarzenberg" (1984) kujutatakse elu Teise maailmasõja järgsel Ida-Saksamaal. Romaani "Radek" (1995) peategelane on vastuoluline revolutsionäär Karl Radek. Stefan Heymi viimaseks romaaniks jäi "Pargfrider" (1998), mida on mitmeti tõlgendatud.
Lisaks kirjutas Stefan Heym veel jutukogusid, kolm mälestusteraamatut ja lasteraamatuid.
Eesti keeles on 1963. aastal ilmunud veel ka Stefan Heymi novellivalimik "Batsill".
Mälestuse jäädvustamine muuda
Alates 2008. aastast antakse ühiskonnakriitilistele kirjanikele ja publitsistidele iga kolme aasta tagant välja rahvusvahelist Stefan Heymi auhinda. [9]
Viited muuda
- ↑ http://www.dieterwunderlich.de/Stefan_Heym.htm
- ↑ https://www.lernhelfer.de/schuelerlexikon/deutsch-abitur/artikel/stefan-heym
- ↑ http://www.stefan-heym.de/biografie.html
- ↑ http://www.besserwisserseite.de/themaderwoche/stefanheym.phtml
- ↑ https://www.hdg.de/lemo/biografie/stefan-heym.html
- ↑ http://www.stadtbibliothek-chemnitz.de/heym/pmwiki.php?n=Stefan-Heym-Sammlung.ImWiedervereintenDeutschland19892001
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 13. märts 2016. Vaadatud 13. märtsil 2016.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ https://www.wsws.org/de/articles/2002/12/hey2-d18.html
- ↑ Chemnitzi linna koduleht