Siin tutvustatakse ravimit või ravimeetodit, kuid kirjutatu pole arstlik nõuanne ja see ei asenda arsti konsultatsiooni. Vikipeedia ei vastuta iseravimise tagajärgede eest.


Statiinid on liigkolesterooliveresuse raviks kasutatavate ravimite klassi kuuluvad ravimid, mida tarvitatakse paljudel loomadel (sh inimestel) ka vereplasma lipoproteiinide näitajate alandamiseks ja südamepuudulikkusega seotud haiguslike seisundite teraapias.

Statiinid (nii biotehnoloogiliselt kui sünteetiliselt valmistatud jms) toimivad ensüümi HMG-CoA reduktaasi (EC number 1.1.1.88)[1][2] inhibiitorina ja vähendavad seega kolesterooli moodustamist maksas.

Levinuimad statiinide toimeainepõhised (retseptiravimid) on simvastatiin, pravastatiin, lovastatiin, fluvastatiin, atorvastatiin, tserivastatiin.[3]

Kasutamine humaanmeditsiinis muuda

Statiine kasutatakse eelkõige päriliku hüperkolesteroleemia raviks, südame isheemiatõve haigetel ning kombineerituna nikotiinhappega ka hüperlipideemia raviks.

Enne statiinravi alustamist soovitatakse muuta dieeti ja elustiili, suurendada füüsilist koormust, suitsetamisest loobuda ja kaalu langetada. Juhul kui need muudatused ei oma piisavat mõju või on muud näidustused, võib arst otsustada välja kirjutada statiinid.

Peamine kasutusala muuda

Statiinravi kasutamine kestab üldiselt kogu elu ja ravi eesmärgiks on alandada üldist kolesteroolitaset ning ka LDL-kolesterooli taset organismis.[4]

Samaaegselt statiinide kasutamisega tuleks järgida ka tervislikke eluviise.

Teised kasutusalad muuda

Statiinid leiavad aina enam kasutamist südame- ja veresoonkonna haiguste ravis, mille eesmärk on vähendada südameatakkide ning insultide kordumise võimalust.[4] Sellisel juhul peab olema statiinravi pidev.

Uuringud on ka näidanud, et statiinravi võib pidurdada ateroskleroosi levikut nii une- kui ka koronaararterites.[4]

Uuringud on tuvastanud statiinidel ka immunosupressiivseid toimeid, kuid nende kasutamine elundidoonoritel immunosupressantidena vajab veel lisauuringuid.[5]

 
Lovastatiin

Suhteline efektiivsus muuda

Südame- ja veresoonkonna haiguste ennetamisel ei ole uuringud näidanud vahet pravastatiinide, simvastatiinide ja atorvastatiinide efektiivsustes, kui on järgitud nende standardseid annuseid.[6]

Kõrvaltoimed muuda

2006. aastal läbi viidud metaanalüüsi käigus töötati läbi 18 uuringut, milles oli kokku uuritud 71 108 patsienti. Seal leiti, et statiiniteraapia suurendas kõrvaltoimete esinemise riski (võrreldes platseeboga) 39%. Samas märgati, et tõsiste kõrvaltoimete esinemine jäi harvaks.[7]

Statiinidel võib esineda järgnevaid soovimatuid kõrvaltoimeid:

[9][10]

Need kõrvaltoimed ei sõltu tihti mitte üksnes kasutatud statiinist.[12] Pigem mõjutavad kõrvaltoimeid koosmõjud statiinide efektiivsust tõstvate ravimitega. Samuti suurendavad kõrvaltoimete tõenäosust olemasolevad haigused, näiteks kilpnäärmehaigused, metaboolne sündroom ja mitokondrite väärtalitlusega seotud geneetilised mutatsioonid.[13]

Kasvajad muuda

Suurenenud pahaloomuliste kasvajate riski ei ole läbi viidud uuringutes täheldatud. Mitmed uuringud on hoopis näidanud, et statiinid vähendavad pahaloomuliste kasvajate tekke riski.[14] Seda on märgatud näiteks kolorektaalvähi puhul, kus uuring näitas, et patsientidel, kes kasutasid statiine üle viie aasta, oli 50% väiksem risk haigestuda kolorektaalvähki.[15] Samuti on viimasel ajal ilmunud tõendeid, et statiinid võivad vähendada haigestumist eesnäärmevähki.[16]

Toimemehhanism muuda

 
Statiinid blokeerivad HMG-CoA reduktaasi rada, inhibeerides kiirust määravat ensüümi, HMG-CoA reduktaasi

Statiinide toime organismis on otseselt seotud nende võimega inhibeerida HMG-CoA reduktaasi, mis on esimeseks ja reaktsiooni kiirust määravaks ensüümiks HMG-CoA reduktaasi rajas. Statiinidel on see inhibeeriv toime tänu oma sarnasusele HMG-CoA molekuliga, mistõttu nad seonduvad ensüümiga ja blokeerivad selle võime sünteesida mevalonaati. See on järgmine ühend kolesterooli sünteesi rajas ning selle hulga vähenemine põhjustab lõppkokkuvõttes kolesterooli sünteesi vähenemist ja seega ka kolesterooli hulga vähenemist kogu organismis.

Kolesterooli sünteesi inhibitsioon muuda

Kuna statiinid blokeerivad HMG-CoA reduktaasi raja võtmeensüümi, siis ei suuda maks enam kolesterooli sünteesida. Kuna suurema osa kolesteroolist sünteesib organism ise, siis vähendab see ringleva kolesterooli hulka märgatavalt. Maksas toimub kolesterooli süntees peamiselt öösel[17] ning kuna statiinide poolväärtusaeg on lühike, siis see on ka põhjuseks, miks statiine võetakse enne magama minekut.

Ajalugu muuda

1971. aastal hakkas Jaapanis Tōkyōs ettevõtte Sankyo palgatud biokeemik Akira Endo otsima kolesteroolitaset alandavaid ravimeid. Eelnevad uurimused olid näidanud, et suurema osa kehas olevast kolesteroolist toodab maks, kasutades selleks ensüümi HMG-CoA reduktaas. Endo asuski koos oma meeskonnaga otsima ainet, mis suudaks seda ensüümi inhibeerida. Ta otsis aastaid mikroobe, kes kasutaksid mingit HMG-CoA inhibiitorit enesekaitseks teiste mikroorganismide eest. Lõpuks ta leidiski ühendi mevastatiin, mida tootis hallitusseen Penicillium citrinum. Mevastatiinidega alustati Jaapanis 1980. aastate alguses ka kliinilisi katseid inimestel, aga need peatati, sest see aine osutus toksiliseks koertele.[18]

Siiski intrigeeris Endo töö P. Roy Vagelost, juhtivat teadlast farmaatsiafirmast Merck & Co., kes võttis 1975. aastast alates ette mitmeid reise Jaapanisse. 1978. aastaks patenteeris Merck lovastatiini, mida tootis hallitusseen Aspergillus terreus ning mida hakati esimese omataolise kolesterooli alandajana turustama 1987. aastal Mevacori nime all.

Enne statiinide turule jõudmist põhines liigse kolesterooli vastane ravi põhiliselt vähese rasvasisaldusega dieetidel ning halvasti talutavatel ravimitel, nagu näiteks klofibraatidel, kolestüramiinidel ja nikotiinhappel.

Efektiivseks turustamiseks pidi Merck suutma veenda patsiente ja ka arste, et statiinid on ohutud ja aitavad kolesterooli taset alandada, vähendades seega suremust. Inimesed hakkasidki seostama suurt kolesteroolisisaldust infarktidega. Samal ajal hakkas ilmuma Merckile konkurente, näiteks liitus Sankyo Bristol-Myers Squibbiga, et turustada Pravacholi-nimelist ravimit.

Mercki hiilgehetk oli 1994. aastal, kui valmis nende rahastatud Skandinaavias läbi viidud simvastatiini elumuse uurimus (Scandinavian Simvastatin Survival Study) ehk 4S uurimus. Selle käigus uuriti Mercki uut statiini, simvastatiini 4444 patsiendi peal, kellel oli suur kolesteroolisisaldus ning kellel oli esinenud ka südameinfarkte. Pärast viit aastat simvastatiini kasutamist oli patsientidel märgata kolesteroolitaseme langust 35% võrra. Mis veelgi parem, see ravim oli vähendanud südameinfarkti suremise riski patsientidel 42% võrra. 1996. aastal nõustusid kaks ettevõtet – Warner-Lambert ja Pfizer – koos turustama uut atorvastatiinil põhinevat ravimit, Lipitori, millest sai lõpuks põhiline kolesterooliravim.[19]

Saadaolevad vormid muuda

Statiinid jagatakse kahte gruppi: kääritamisel saadud ja sünteetilised statiinid.

Statiin Pilt Saamine Metabolism[20]
Atorvastatiin
 
Sünteetiline CYP3A4
Tserivastatiin
 
Sünteetiline erinevad CYP3A isovormid[21]
Fluvastatiin
 
Sünteetiline CYP2C9
Lovastatiin
 
Kääritamisel saadud. Looduses esinev ühend. Esineb Austerservikus ja punase pärmi riisis. CYP3A4
Mevastatiin
 
Looduses esinev ühend. Esineb punase pärmi riisis. CYP3A4
Pitavastatiin
 
Sünteetiline
Pravastatiin
 
Kääritamisel saadud. (Bakteri Nocardia autotrophica kääritusprodukt). Non CYP[22]
Rosuvastatiin
 
Sünteetiline CYP2C9 and CYP2C19
Simvastatiin
 
Kääritamisel saadud. (Simvastatiin on sünteetiline Aspergillus terreuse käärimisprodukti derivaat.) CYP3A4

Eestis kasutatavad statiinid muuda

Eestis on müügil põhiliselt atorvastatiinil, simvastatiinil ja rosuvastatiinil põhinevad kolesterooli vähendavad ravimid, mis kõik on saadaval ainult retseptiga.[23]

Atorvastatiin muuda

Selle sünteesis esimesena 1985. aastal Bruce Roth, kes töötas Pfizerile eelnenud firmas. See ravim on kõige enam müüdud ravimeid – Lipitori nime all müüdud ravimi kasum on ületanud pärast 1996. aastat 125 miljardit USA dollarit. Viimastel aastatel on hakanud turule tulema ka teisi atorvastatiinil (Atorvastatinum), põhinevaid ravimeid.

Farmakoterapeutiline rühm muuda

Lipiidisisaldust muutvad ained (kombinatsioonid atorvastatin/amlodipiin):

Peamised kasutusalad on düslipideemia (ebanormaalne lipiidide sisaldus veres) ravi ja südame- ja veresoonkonna haiguste ennetamine.[25]

Atorvastatiini (ravimi toimeaine) poolväärtusaeg on 14 tundi. Manustatakse suu kaudu.

Saksamaal on atorvastatiini sisaldavate ravimite manustamine raseduse ajal vastunäidustatud (nende võimaliku soovimatu kõrvaltoime tõttu lootele (vt teratogeenid).

Kõrvaltoimed muuda

Kõrvaltoimeteks, mida ilmneb 1–10% patsientidel, võivad olla:

Atorvastatiini kõrvaltoimed kombinatsioonis atorvastatiin/amlodipiin muuda

Atorvastatiini sisaldavate ravimite pikemaajalisel manustamisel võib patsientidel esineda mitmesuguseid kõrvaltoimeid:[27][28]

  • vere ja lümfisüsteemi häired
  • immuunsüsteemi häired
  • ainevahetus- ja toitumishäired
  • psühhiaatrilised häired
  • närvisüsteemi häired
  • silma kahjustused
  • kõrva ja labürindi kahjustused
  • südame häired
  • respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired
  • seedetrakti häired
  • maksa ja sapiteede häired
  • naha ja nahaaluskoe kahjustused
  • lihaste, skeleti ja sidekoe kahjustused
  • neerude ja kuseteede häired
  • reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired jpt.

Atorvastatiin/Amlodipiin Krkas kombinatsiooni toimeaine amlodipiin (Amlodipinum) võib põhjustada uimasust ja nende tarvitajatel tuleks olla ettevaatlik ka sõidukite juhtimisel.[28]

Simvastatiin muuda

Esimesteba sünteesisid simvastatiini Mercki teadlased Aspergillus terreuse käärimissaadusest. Simvastatiin tuli turule 1980. aastate lõpus, mil seda hakati esimese statiinina laialdaselt kliiniliselt kasutama.

Peamised kasutusalad on düslipideemia ravi ning südame- ja veresoonkonna haiguste ennetamine.[25]

Simvastatiini poolväärtusaeg on 2 tundi. Manustatakse suu kaudu.

Kõrvaltoimed muuda

Tüüpilised kõrvaltoimed (>1% juhtudest) võivad olla:

  • Kõhuvalu
  • Kõhulahtisus
  • Kõhukinnisus
  • Üldine nõrkustunne

Harvemad kõrvalnähud on liigesevalu, mälukaotus ja lihasekrambid.[29]

Rosuvastatiin muuda

Toodi turule 2003. aastal, kui teda müüdi kui "superstatiini". Siiski pole veel lõpule jõudnud uuringud, mis võrdlevad rosuvastatiini efektiivsust teiste statiinide suhtes.

Peamine kasutusala on düslipideemiaravi.

Rosuvastatiini poolväärtusaeg on 19 tundi. Manustatakse suu kaudu.

Rosuvastatiini struktuur sarnaneb teistele statiinide omaga, aga erinevalt teistest sisaldab see väävlit.

Edasised uuringud muuda

Uuringud jätkuvad, et selgitada välja statiinide mõju erinevate haigusseisundite ravis, kus statiinidel tundub olevat kasulik efekt. Nende hulgas on dementsus,[30] kopsuvähk,[31] katarakt,[32] hüpertensioon[33] ja eesnäärmevähk.[16]

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. Veebiversioon (vaadatud 28.08.2013)
  2. Veebiversioon (vaadatud 28.08.2013)
  3. "Veebiversioon (vaadatud 28.08.2013)". Originaali arhiivikoopia seisuga 5.03.2016. Vaadatud 30.06.2022.
  4. 4,0 4,1 4,2 Statiinid südame-veresoonkonnahaiguste ennetuses ja ravis. Eksperdihinnangud.[alaline kõdulink]
  5. François Mach, Immunosuppressive effects of statins. Lühikokkuvõte, Atherosclerosis Supplements, 3. köide, nr 1, Mai 2002, lk 17–20, veebiversioon (vaadatud 05.07.2014) (inglise keeles)
  6. Zhou Z, Rahme E, Pilote L (2006). "Are statiins created equal? Evidence from randomized trials of pravastatiin, simvastatiin, and atorvastatiin for cardiovascular disease prevention" Am. Heart J. 151 (2): 273–81
  7. Matthew A. Silva, Anna C. Swanson, Pritesh J. Gandhi, Gary R. Tataronis (jaanuar 2006). "Statin-related adverse events: A meta-analysis". Clinical Therapeutics. 28 (1): 26–35. DOI:10.1016/j.clinthera.2006.01.005. ISSN 0149-2918.{{cite journal}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  8. Meta-Analysis Assesses Tolerability and Side Effects of Statins[alaline kõdulink], July 10, 2013 By The AdverseEvents Research Team Veebiversioon (vaadatud 28.08.2013)
  9. Researchers Discover Potential Link between Statin Use and Memory Loss[alaline kõdulink], April 10, 2013, The AdverseEvents Research Team Veebiversioon (vaadatud 28.08.2013)
  10. Veebiversioon (vaadatud 28.08.2013)
  11. Ronald Grisanti "92 Deaths Linked to Cholesterol Lowering Statin Drugs" Veebiversioon vaadatud (28.08.2013)
  12. Hippisley-Cox J, Coupland C (2010). "Unintended effects of statiins in men and women in England and Wales: population based cohort study using the QResearch database" BMJ 2010;340:c2197
  13. Golomb BA, Evans MA (2008). "Statin Adverse Effects: A Review of the Literature and Evidence for a Mitochondrial Mechanism". Am J Cardiovasc Drugs. 8 (6): 373–418. DOI:10.2165/0129784-200808060-00004. {{cite journal}}: eiran tundmatut parameetrit |pmcid=, kasuta parameetrit (|pmc=) (juhend)
  14. Dale KM, Coleman CI, Henyan NN, Kluger J, White CM (2006). "Statiins and cancer risk: a meta-analysis". JAMA. 295 (1): 74–80. DOI:10.1001/jama.295.1.74. PMID 16391219.{{cite journal}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  15. Lochhead P, Chan AT (2012). "Statiins and colorectal cancer" PMID 22982096
  16. 16,0 16,1 Mondul AM, Han M, Humphreys EB, Meinhold CL, Walsh PC, Platz EA (veebruar 2011). "Association of statin use with pathological tumor characteristics and prostate cancer recurrence after surgery". Journal of Urology. 185 (4): 1268–1273. DOI:10.1016/j.juro.2010.11.089. PMID 21334020.{{cite journal}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  17. Miettinen TA (märts 1982). "Diurnal variation of cholesterol precursors squalene and methyl sterols in human plasma lipoproteins". Journal of Lipid Research. 23 (3): 466–73. PMID 7200504. Originaali arhiivikoopia seisuga 24. juuli 2008. Vaadatud 21. novembril 2012.
  18. Endo A (oktoober 1992). "The discovery and development of HMG-CoA reductase inhibitors" (PDF). Journal of Lipid Research. 33: 1569–82.
  19. Simons J (2003). The $10 Billion Pill
  20. Safety of Statiins: Focus on Clinical Pharmacokinetics and Drug Interactions. Circulation. 2004:109:III-50-IIIi-57
  21. Metabolism of cerivastatiin by human liver microsomes in vitro. Characterization of primary metabolic pathways and of cytochrome P450 isozymes involved. Drug Metab Dispos. 1997 Mar;25(3):321-31.
  22. Comparison of Cytochrome P-450-Dependent Metabolism and Drug Interactions of the 3-Hydroxy-3-methylglutaryl-CoA Reductase Inhibitors Lovastatiin and Pravastatiin in the Liver. DMD February 1, 1999 vol. 27 no. 2 173–179
  23. "Eesti ravimiregister". Originaali arhiivikoopia seisuga 20. november 2012. Vaadatud 21. novembril 2012.
  24. Veebiversioon (vaadatud 28.08.2013)
  25. 25,0 25,1 The American Society of Health-System Pharmacists. "Simvastatin". Drugs.com. Vaadatud 3. aprillil 2011.
  26. 26,0 26,1 26,2 26,3 26,4 26,5 26,6 26,7 Lipitor: Prescribing Information. Pfizer. June 2009.
  27. "Veebiversioon (vaadatud 28.08.2013)". Originaali arhiivikoopia seisuga 15.02.2019. Vaadatud 28.08.2013.
  28. 28,0 28,1 "Veebiversioon (vaadatud 28.08.2013)" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 15.02.2019. Vaadatud 28.08.2013.
  29. "Mylan-Simvastatin". Originaali arhiivikoopia seisuga 9.11.2007. Vaadatud 15.08.2007.
  30. Wolozin, B; Wang SW, Li NC, Lee A, Lee TA, Kazis LE (19. juuli 2007). "Simvastatin is associated with a reduced incidence of dementia and Parkinson's disease". BMC Medicine. 5: 20. DOI:10.1186/1741-7015-5-20. PMC 1955446. PMID 17640385.{{cite journal}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  31. Khurana V, Bejjanki HR, Caldito G, Owens MW (mai 2007). "Statins reduce the risk of lung cancer in humans: a large case-control study of US veterans". Chest. 131 (5): 1282–1288. DOI:10.1378/chest.06-0931. PMID 17494779. Originaali arhiivikoopia seisuga 14. juuni 2007. Vaadatud 21. novembril 2012.{{cite journal}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  32. Klein BE, Klein R, Lee KE, Grady LM (juuni 2006). "Statin use and incident nuclear cataract". JAMA. 295 (23): 2752–8. DOI:10.1001/jama.295.23.2752. PMID 16788130.{{cite journal}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  33. Golomb BA, Dimsdale JE, White HL, Ritchie JB, Criqui MH (aprill 2008). "Reduction in blood pressure with statins: results from the UCSD Statin Study, a randomized trial". Arch. Intern. Med. 168 (7): 721–7. DOI:10.1001/archinte.168.7.721. PMID 18413554.{{cite journal}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)

Välislingid muuda