Stageira [st'ageira] (vanakreeka τὰ Στάγειρα ta Stageira, ka ή Στάγειρος he Stageiros, ή Στάγιρος he Stagiros, ladina Stagira (Stagīra)) oli Vana-Kreeka linn (polis) Chalkidike poolsaare idarannikul Syleuse tasandikul. Selle jäänused paiknevad Strymónase lahte ulatuval Liotópi poolsaarel Aristotelese vallas (Aristotélise vald) Olymbiáda külast (Olymbiás) vähem kui kilomeeter lõuna pool.

Stageira (Kreeka)
Stageira
Asukoht tänapäeva Kreekas
Stageira kindlusemüür Liotópi poolsaarel, vaade Chalkidike poolsaare sisemaa suunas
Stageira kindlusemüürid
Stageira
Stageira
Stageira

Strabon (Geograafia VII.33)[1] paigutab ta Akanthosest lõunasse ning ütleb, et selle vastas on väike saar Kapros (Κάπρος), ilmselt tänapäeva Kafkanási saar: "Ja kaugus merd mööda Akanthose linnast Stageiroseni, Aristotelese linnani, on nelisada staadioni. Sellel rannal on sadam nimega Kapros ning ka väike saar, millel on sama nimi nagu sadamal."

Tänapäeva asula Stágira on umbes 8 km edela pool sisemaal Stratonikió mäest lõuna pool.

Stageira (ja Akanthose) järgi sai nime 1997. aastal moodustatud Stageira-Akanthose vald (Δήμος Σταγίρων-Ακάνθου), mille territooriumil praegu on Stageira-Akanthose vallaüksus (Δημοτική Ενότητα Σταγίρων-Ακάνθου).

Ajalugu muuda

Linna asutasid umbes 655 eKr Joonia kolonistid Androse saarelt (Herodotos 7.115; Thukydides 4.88.2, 5.6.1). Varsti liitusid nendega kolonistid Chalkisest. Kreeka-Pärsia sõdade käigus vallutas linna 480 eKr Xerxes I, olles tulnud üle Syleuse tasandiku Akanthosest. Pärast sõda astus Stageira Ateena Mereliitu. Peloponnesose sõjas kuulus ta algul Ateena liitlaste hulka, kuid 424 eKr otsustasid kodanikud Sparta väejuhi Brasidase edu mõju all minna üle vastase poolele. Ateena väejuhil Kleon piiras Stageirat, kuid tal ei õnnestunud linna vallutada. (Aristophanes pilkab Kleonit selle pärast näidendis "Ratsanikud". Kleon sai samal aastal Amphipolise lahingus surma.) Nikiase rahuga (421 eKr) kuulutati linn sõltumatuks, kuid ta pidi hakkama Ateenale andamit tooma. Hiljem sai Stageirast Chalkise liidu liige.

Stageiros on filosoof Aristotelese kodulinn; ta sündis seal 384 eKr. Seetõttu tuntakse Aristotelest ka Stageiralase nime all. Aristoteles olevat Philippost või Aleksander Suurt, kelle õpetaja ta mõnda aega oli, ajendanud linna taas üles ehitama. Legendi järgi taastas linna ja tõi sinna elanikud tagasi tänutäheks Aristotelesele Aleksandri õpetamise eest, tõenäoliselt aga taastas linna Aleksander. Ehitati muu hulgas akvedukt, kaks Demeteri pühamut ja palju maju. Pärimuse järgi viisid stageiralased Aristotelese põrmu oma linna, matsid selle sinna ning hakkasid tema auks pidama pidustusi aristoteleiasid.

Aastal 349 eKr tegi Makedoonia kuningas Philippos II sõjaretke Chalikidike poolsaare linnade vastu, vallutas kindlustatud asula nimega Zereia, ning hävitas sealsed sõltumatud polised või sundis endale alistuma (Demosthenes, kolmas filipika 26; Diodoros 16.52.9). Seejärel ta vallutas ja hävitas Ateena liitlase Olynthose. Aastal 306 eKr pidas Demochares kõikide Ateena filosoofiakoolide sulgemise kohtuasjas kõne, milles ta süüdistas Aristotelest sõpruses Philipposega ning selles, et tal oli selles sõjaretkes oma roll. Aristokles ütleb teose "Filosoofiast" 2. fragmendis Chiesara numeratsiooni järgi, et Demochares "ütleb, et on kätte saadud ja ära võetud Aristotelese kirjad ateenlaste linna vastu, et ta reetis oma kodulinna Stageira makedoonlastele, ning ka seda, et ta oli kohas, kus müüdi sõjasaaki, Philippose nuhk kõige rikkamate olynthoslaste kohta" (Eusebios 15.2.6). Öeldu põhjal ning uusplatoonikute kirjutatud Aristotelese elulugude põhjal on uusaja ajaloolised oletanud, et Philippos hävitas 348 eKr Stageira ning et see ehitati hiljem, Aleksander Suure eluajal, Aristotelese sekkumise ajendil uuesti üles, ning arvatud, et Aristoteles dikteeris linna seadused. Ent tegu on ainult oletustega, sest Demochares ei maini Srageira hävitamist. Kõige usaldatavamad antiikallikad ei maini Stageirat linnade seas, mille Philippos hävitas. Tõenäoliselt seda linna ei hävitatud, sest paistab, et 322. aastal eKr oli Aristotelese maja alles, sest Aristoteles ütleb oma testamendis, et kui Herpyllis soovib elada Stageiras, tuleb talle anda Aristotelese isa maja. Democharese jutt ei ole konteksti arvestades eriti usaldatav, nii et jääb selgusetuks, kas Aristoteles oli selle sõjakäigu ajal Philippose leeris. Teiste allikate järgi ei olnud Aristoteles sel ajal üldse Chalkidike poolsaarel. Siiski juhtus nähtavasti Stageiras 348 eKr midagi inetut. Aristotelese teostes Stageirat mainitud ei ole. Tema isa maja läks Theophrastosele, kes pärandas selle Kallinosele (Diogenes Laertios 5.52). Theophrastos mainib "Uurimuses taimedest" (4.16.3) museionit Stageiras; jääb selgusetuks, kas see oli muusade tempel või Aristotelese maja. Paistab, et Theophrastose ajal (ta suri vahemikus 288 kuni 284 eKr) igatahes linn maha jäetud ei olnud.[2]

Straboni ajaks (1. sajand pKr) oli linn maha jäetud: "Esimene linn selle lahe ääres pärast akanthoslaste sadamat on Stageira, Aristotelese kodulinn, mis on praegu maha jäetud; ka see kuulub chalkislastele, nagu ka selle sadam Kapros ja saar, mis kannab sama nime nagu sadam."[3]

1000. aasta paiku pKr ehitati Stageira akropoli kohale Libasdia (Λιβασδιά) või Lipsasda (Λιψάσδα) kindlus.

Arheoloogia muuda

Esimesed arheoloogilised väljakaevamised said alguse 1960ndate lõpus ja need kestavad tänini. Leide eksponeeritakse Polýgyrose arheoloogiamuuseumis.

Aastal 1970 kuulutati Stageira kindlus kultuurimälestiseks.

Kirjeldus muuda

Ülalinn asetseb suurel platool lõunakünka tipus. See moodustab täisnurkse kolmnurga, mille 40 m pikkune lõunakülg langeb kokku linna lõunamüüriga. Sealt suure ümara tornini künka tipul viib 1,5 m laiune värav, mille kaudu pääses tsitadelli ja mida kasutasid ka sõdurid. Umbes tsitadelli lõunakülje keskel vastu müüri on seitsmeastmeline trepp, mida kasutati ka sõjalisel otstarbel. Kolmnurkse tsitadelli teised kaks külge on kaitstud eraldi kaitsetõkkega, mis koosneb kahest tugevast 0,8 m paksusest müürist. Väikesed ristkülikukujulised ruumid, mille moodustasid talad tõkke kogu pikkuses, olid tõenäoliselt kaetud. Tsitadelli idamüüri alumine osa keerdub pisut, et jõuda suure ümara tornini. Tsitadelli kolmel küljel on trapetsikujuline vagu vihmavee ärajuhtimisel. Täpselt lõunamüüri värava vastast ja tsitadelli kahe tõkke vahelt on välja kaevatud ümmargune veemahuti läbimõõduga 2 m ja sügavusega 4 m. See asetses täielikult looduslikus kaljus ja selle seinad olid hoolikalt ehitatud ning tiheda valge mördiga määritud. Tsitadelli kõige kõrgemas nurgas on suur ruudukujuline ruum, kust on võimalik ümbrust jälgida.

Tuntud inimesed muuda

Viited muuda

  1. Geography, 7, Fragments, 33, Loeb Classical Library, kd III, 1924.
  2. Carlo Natali. Aristotle: His Life and School, D. S. Hutchinson (toim), Princeton: Princeton University Press 2013, lk 6–8.
  3. Geography, 7, Fragments, 35, Loeb Classical Library, kd III, 1924.

Kirjandus muuda

  • Michael Zahrnt. Olynth und die Chalkidier. Untersuchungen zur Staatenbildung auf der Chalkidischen Halbinsel im 5. und 4. Jahrhundert v. Chr., Beck: München 1971, ISBN 3-406-03097-1, lk 238–243.

Välislingid muuda