Spektrivärvused, ka spektrivärvid ja vikerkaarevärvid on kitsas nähtava valguse lainepikkuste vahemik (380...780 nanomeetrit), mida inimsilm tajub valguse murdumisel tekkivas spektris värvilisena ehk värvusena.

Läbi prisma suunatud valge valguskiire jagunemine spektrivärvideks
Animatsioon illustreerib erinevate lainepikkuste erinevat murdumist
1931. aastal standardiseeritud CIE värvsusdiagrammil vastab igale kaare punktile elektromagnetkiirguse lainepikkus spektri teatud punktis ning ka teatud värvus

Värvuse küllastuse hindamisel on spektrivärvuse kromaatilisus ideaalväärtuseks (näiteks CIELUV-süsteemis).

Värvispektri tekkimine muuda

Valge valguse suunamisel läbi klaasprisma murduvad suurima lainepikkusega kiired kõige vähem ning lühima lainepikkusega kiired kõige rohkem, moodustades sujuvalt üksteiseks üleminevate värvitoonide rea – värvispektri. Iga spektrilõigu värvus on seotud selle spektriosa elektromagnetlainete pikkusega, mis kutsuvad silmas esile erinevaid värviaistinguid. Nähtava valguse spekter koosneb loendamatust hulgast monokromaatilistest kiirtest, mis tähendab, et spekter on pidev ja objektiivselt on selles lõpmatu arv värvitoone. Siiski on see subjektiivselt jaotatud teatud arvuks värvusteks[1].

Spektri jaotus värvusteks muuda

 
sRGB rendering of the spectrum of visible light
Värvuse nimetus Lainepikkus Sagedus Footoni energia
Violett 380–450 nm 680–790 THz 2,95–3,10 eV
Tumesinine 450–485 nm 620–680 THz 2,64–2,75 eV
Helesinine 485–500 nm 600–620 THz 2,48–2,52 eV
Roheline 500–565 nm 530–600 THz 2,25–2,34 eV
Kollane 565–590 nm 510–530 THz 2,10–2,17 eV
Oranž 590–625 nm 480–510 THz 2,00–2,10 eV
Punane 625–740 nm 405–480 THz 1,65–2,00 eV

Isaac Newton jaotas spektri seitsme muusikaheli ning seitsme tuntud planeedi eeskujul seitsmeks värvuseks. Nagu dooria helireas, on ta näidanud ringikujulisel skeemil osa vahemikke pooltoonidele vastavalt väiksematena (kaar EF ehk oranž ja kaar BC ehk tumesinine). Uuemates jaotustes on tumesinine (Newtonil indigo) sageli vahele jäetud.

  • D – Red – punane
  • E – Orange – oranž
  • F – Yellow – kollane
  • G – Green – roheline
  • A – Blue – helesinine
  • B – Indigo – tumesinine
  • C – Violet – violett

Traditsiooniliselt kõneldakse seitsmest spektrivärvist või seitsmest vikerkaarevärvist nii koolifüüsikas, igapäevakeeles kui ka rahvalikes uskumustes tänapäevani[1].

Pildid muuda

Spektrivärvide meeldejätmine muuda

Eesti keeles kasutatakse spektrivärvide järjestuse õppimiseks ja meeldejätmiseks järgmisi lauseid:

  • PuOrKoRoHeTuVi
  • Peremees Ootab Kitselt Raha, Sulane Tahab Liha (lõpp sinine-tumesinine-lilla)[2]

Vene keeles:

  • Каждый Охотник Желает Знать, Где Сидит Фазан[3]

Värvid, mis ei ole spektrivärvid muuda

Spektrivärvuste hulka ei kuulu

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 http://opiobjektid.tptlive.ee/Varviop/VT_Varvitaju_Valgus1.htm
  2. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 27. aprill 2019. Vaadatud 12. aprillil 2019.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  3. https://i-fakt.ru/kazhdyj-oxotnik-znaet-gde-sidit-fazan/
  4. https://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/varvusopetus/vrviring.html