Spekter

See on täpsustuslehekülg. Vajaduse korral muuda palun siia suunaval leheküljel lingi sihtkoht täpseks.

Spekter (algallikas ladina sõna spectrum 'kujutlus; kummitus') on mitmes teadusharus lähedastes tähendustes kasutatav mõiste. Peale selle on seda sõna kasutatud ka nimena.

Füüsika muuda

17. sajandil hakati sõna "spekter" (inglise keeles spectrum) kasutama optikas, kus see tähendas värvuste skaalat, mida vaadeldi, kui valge valgus oli prismat läbides murdunud. Varsti hakati spektriks nimetama diagrammi, mis näitab valgustugevuse sõltuvust sagedusest või lainepikkusest. Max Planck avastas hiljem, et sagedus iseloomustab elektromagnetkiirguse energiat:

E=h\nu

kus E on footoni energia, h on Plancki konstant ja ν (kreeka täht nüü) on valguse sagedus.

Sõna "spekter" hakati ilmse analoogia põhjal kasutama ka muud liiki lainete, näiteks helilainete kohta ja elektriliste ning raadiotehniliste signaalide kohta, ning ka muude juhtude kohta, kus midagi lahutatakse sageduskomponentideks (Fourier' analüüs).

Spekter on tavaliselt kahemõõtmeline diagramm, mis kujutab sageduskomponente teise mõõtme järgi. Mõnikord mõeldakse spektri all ka liitsignaali ennast: näiteks optiline spekter on need elektromagnetlained, mis on inimsilmale nähtavad.

Spektrite uurimist nimetatakse spektroskoopiaks. ja spektrite mõõtmiseks kasutatavaid vahendeid nimetatakse spektromeetriteks.

Elektromagnetlainete spekter on elektromagnetilise signaali võimsusspekter. Seda mõõdetakse spektroskoopide abil tuginedes spektroskoopia seaduspärasustele.
Optiline spekter on nähtava valguse elektromagnetlainete spekter.
Laiendatud spekter on telekommunikatsioonis üks signaali edastamise viis.
Laiemas tähenduses kasutatakse mingeid objekte iseloomustava füüsikalise suuruse väärtuste kogumit ja nende väärtuste jaotust paljudest sellistest objektidest koosnevas süsteemis. Näiteks gaasi molekulide puhul saab rääkida kiiruse spektrist, erineva massiga osakeste puhul massispektrist.
Helispektri abil on võimalik kvantifitseerida tämbri ehk helikvaliteedi sagedusjaotust (osahelide helivaljuste omavahelist suhet).
Impedantsi spekter on kaksklemmi elektrilise impedantsi sõltuvus kaksklemmile rakendatud siinuselise signaali sagedusest. Selle mõõtmist nimetatakse impedantsspektroskoopiaks.

Matemaatika muuda

Matemaatikas on terminil "spekter" mitmeid tähendusi, mis on kõik moodustatud otsesema või kaudsema analoogia põhjal spektri mõistega füüsikas.

Maatriksi spekter on maatriksi omaväärtuste hulk.
Operaatori spekter defineeritud järgmiselt: olgu $\scriptstyle T$ mõnel Banachi ruumil määratud lineaarne operaator. $\scriptstyle T$ spekter on selliste reaal- või kompleksarvude $\scriptstyle \lambda$ hulk, kus operaatoril $\scriptstyle T-\lambda I$ ei leidu pidevat pöördoperaatorit. ( $\scriptstyle I$ tähistab ühikoperaatorit). Lõplikumõõtmelistel ruumidel määratud operaatorite juhul langeb operaatori spektri mõiste kokku vastava lineaarkujutuse maatriksi spektri mõistega.
Ringi spekter Spec(R) on ühikelemendiga kommutatiivse assotsiatiivse ringi puhul defineeritud ringi R kõikide lihtsate ideaalide hulgana. Tavaliselt eeldatakse, et see hulk on topoloogiline ruum, millel on Zariski topoloogia.
Boole'i algebra spekter on selle Boole'i algebra Stone'i ruum.

Teised teadusharud muuda

Ka teistes teadusharudes, sealhulgas farmakoloogias, politoloogias ja psühholoogias kasutatakse terminit "spekter" tähendustes, mis on kujunenud analoogia põhjal spektri mõistega füüsikas: nagu hajunud värvilist valgust, mille skaala ulatub vikerkaare ühest otsast teiseni, nii nimetatakse spektriks ka teisi asju, mis ulatuvad ühest äärmusest teise.

Politoloogia muuda

Politoloogias räägitakse poliitilisest spektrist, millel on vasak ja parem ots.

"Spekter" nimena muuda

Spekter oli Eesti vokaalinstrumentaalansambel.
"Spekter", telesaade