Soostumine
Soostumine on looduslikult toimuv mullatekkeprotsess, mille käigus toimub liigniiske keskkonna tingimustes orgaanilist ainet sisaldavate horisontide (huumushorisondi ja maapinna) turvastumine ja mineraalsete horisontide gleistumine.
Soostumist võivad põhjustada nii pinna- või üla- kui ka põhja- või üleujutusvesi.
Tegurid, mis mõjutavad soostumise laadi ja tulemust muuda
- Liigse vee kogunemise kestus.
- Vee keemiline koostis.
- Mulla lähtekivim.
- Maapinna ja aluskihtide reljeef.
- Taimkatte ja orgaaniliste jäänuste muundumine.
Muldade genees soostumisel muuda
- Natuke suureneb orgaanilise aine sisaldus mullas.
- Ilmuvad gleistumise tunnused ja kujunevad gleistunud mullad.
- Gleistunud mullad arenevad glei- või leet-gleimuldadeks.
- Toimub muldade turvastumine, tekivad vastavalt turvastunud glei- ja turvastunud leet-gleimullad.
- Tekivad soomullad.[1]
Soostumine Eestis muuda
Eestis on soostumine saanud kesta viimasest jääajast saadik, s.o. üle 10 000 aasta. Selle ajaga on soostunud umbes 70% Eesti territooriumist.[2] Et Eestis sademete hulk ületab auramist, siis küllaldase vee äravoolu puudusega piirkondades on levinud sood ja soostikud. Esimesed sood on Eestis tekkinud 9000–10 000 aastat tagasi, nende arv ja pindala kasvas aastatuhandete jooksul ning see protsess toimub tänapäevalgi.[2]
Soostumise tagajärjed muuda
- Liigniiske hapnikuvaene keskkond vähendab mullaviljakust.
- Soostumine aeglustab puistu kasvu, väheneb puistu tootlikkus.
- Taimede lagunemisel 5–15% nende ainest kuhjub turbana.
- Tekkivad soomullad, milles on orgaanilist ainet üle 50%.[2]
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ Märksõnu mullateadusest ja ökoloogiast
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Uno Valk. Metsakasvataja peab soostunud metsa kuivendama Eesti Loodus, 2006, nr 3.