Somaatiline närvisüsteem

Somaatiline närvisüsteem on selgroogsetel loomadel närvidest koosnev närvisüsteemi osa, mis on seotud skeletilihaste tahtele alluva tööga ja meeleelunditega.

Somaatiline närvisüsteem liigitatakse piirdenärvisüsteemi hulka ja ta töötab koos kesknärvisüsteemiga.

Somaatilise närvisüsteemi närvid innerveerivad nahka, vöötlihaseid, silmi, nina, kõrvu jt elundeid võimaldades meeleelundite vahendusel näha, kuulda, tunnetada, maitseid ja lõhnu tunda.

Somaatiline närvisüsteem on seotud info juhtimisega vastavatelt retseptorrakkudelt kesknärvisüsteemi poole (aferentne e. sensoorne osa) ja kesknärvisüsteemist lihaste, liigeste, mõningate näärmete või muude efektororganite suunas (eferentne osa).

Somaatilisse närvisüsteem koosneb kahte tüüpi neuronitest: sensoorsetest neuronitest ja motoneuronitest.

Somaatilise närvisüsteemi neuronid vabastavad neurotransmittereid (nt atsetüülkoliini) närvilõpete, keemiliste sünapside kaudu, mis on ühenduses sihtelundite struktuuridega.

Somaatiline närvisüsteem ei kuulu autonoomsesse närvisüsteemi.[1]

Erinevalt autonoomsest närvisüsteemist, mis vajab erutuse ülekandeks kahte neuronit, kasutab somaatiline närvisüsteem seljaaju ja ajutüve somaatilistest keskustest tuleva erutuse edastamiseks ühte neuronit.

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. "Meditsiinisõnastik", 709:2004.