Sollentuna vald

Sollentuna vald on 2. järgu haldusüksus Rootsis Stockholmi läänis ja Upplandi maakonnas. Ta moodustab osa Suur-Stockholmist. Vald piirneb (lõunas) Stockholmi vallaga ning samuti Sundbybergi, Järfälla, Uplands Väsby, Täby, Danderydi ja Solna vallaga.

Sollentuna vald

rootsi Sollentuna kommun


Pindala: 53 km²
Elanikke: 76 790 (31.12.2023)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 1449 in/km²
Keskus: Tureberg
Kaart

Suuremad asulad vallas on Rotebro, Viby ja Norrviken.

Valla pindala on 53 km², millega ta on Rootsi 290 valla seas 283. kohal.

2007. aasta jaanuari seisuga on valla elanike arv 60 528, millega vald on Rootsi 290 valla seas 34. kohal. Rahvastiku tihedus on 1142 in/km².

Vallakood on 0163.

Sollentuna vald kuulub Attunda kohtupiirkonda.

Vallanõukokku kuuluvad Torbjörn Rosdahl (Mõõdukas Koalitsioonipartei), Lennart Gabrielsson (Rahvapartei Liberaalid) ja Maria Stockhaus (Mõõdukas Koalitsioonipartei) ning opositsioonis olev Freddie Lundqvist (Rootsi Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei).

Haldusajalugu muuda

Sollentuna valda ei ole Rootsi haldusreformide käigus jaotatud ega teiste valdadega liidetud.

Väikeste erinevustega langeb Sollentuna valla territoorium kokku varasema Sollentuma kihelkonna territooriumiga.

Aastal 1929 moodustati valla sees Norrvikeni munitsipaalkogukond, mis lakkas olemast 1944, kui vallast sai Sollentuna alev.

1971. aasta haldusreformiga nimetati alev tagasi vallaks.

Ajalugu muuda

Esimesed jäljed inimestest on kivikirved, mida dateeritakse 4. aastatuhandega eKr. Esimesed püsiasukad saabusid 6. sajandil eKr.

19. sajandi lõpus oli Sollentuna põllumajanduspiirkond, mille umbes 1150 elanikust enamik tegeles põllumajanduse või metsandusega. Suurem osa taludest ja maadest kuulus Rudbecki suguvõsale.

Kommunikatsioonide paranemine, muuhulgas Stockholmist Ångesse viiva raudteeliini (norra stambanan) rajamine läbi Sollentuna, tõi kaasa muutused. Esimene raudteejaam oli Rotebro jaam, mis valmis Rotebros 1866. Turebergi rajati raudteepeatus, millest 1900 sai Turebergi jaam. Sollentunasse tekkis töökohti, kui sinna viidi üle mitmeid vabrikuid, sealhulgas lõhkeainevabrik ja pärmivabrik Jästbolaget.

20. sajandil hakati vanade mõisate maad tükeldama ja müüma eramukruntideks, nii et käivitus eramuehitus. Aastatel 1906–1910 ehitati uude Norrvikeni kogukonda 114 eramut, seetõttu rajati ka Norrvikeni jaam. Eramuid ehitati ka Rotebrosse ja Turebergi.

Rahvastik muuda

Demograafilised näitajad muuda

Seisuga 31. detsember 2006 oli Sollentuna vallas 60 528 elanikku. Aastal 2005 oli elanike arv 59 355, nii et positiivne iive oli 1173 inimest.

2007. aasta esimeses kvartalis kasvas elanike arv veel 255 inimese võrra (elanike arv 60 783). Võrreldes 2006. aasta esimese kvartaliga on juurdekasv väiksem, mis tuleneb surmajuhtumite arvu kasvust. Sündide arv on endiselt väga suur. Väikelaste osatähtsus on Sollentuna valla Rootsi valdade seas kõige suurem.

Vallaosade kaupa on 2006. aasta elanike arvud järgmised (sulgudes 2005. aasta andmed ning iive):

Asulad muuda

Suurem osa Sollentuna valla suuremate tiheasustusega paikkondade (tätort) elanike elukoht kuulub alates 1995. aasta haldusreformist Stockholmi kui asulasse.

Sjöberg on veel eraldi asula, sest teda eraldab üle 200 m laiune hoonestamata vöönd.

Et piir Täby vallaga kulgeb Rösjöni järvest pisut ida pool, kuulub 7 elanikuga piirkond Täby asulasse.

Kirikud ja kogudused muuda

 
Sollentuna kirik

Vaatamisväärsused muuda

Järved ja lahed muuda

 
Norrvikeni järv

Sõprusomavalitsused muuda

Viited muuda

Välislingid muuda