See artikkel räägib sofistidest; Platoni dialoogi kohta vaata artiklit Sofist (Platoni dialoog)

Sofistid (kr sophia "tarkus", sophistes "tark") olid Vana-Kreeka filosoofid, kes 5. ja 4. sajandil e.m.a õpetasid tasu eest tarkust ja kõnekunsti. Sofistid kogunesid rändõpetlastena sõnavabaduse ja filosoofia kantsi, Ateena linnriiki.

Sofistid pole kunagi moodustanud filosoofilist koolkonda, kuigi Platoni kriitika sofistide suhtes on teinud neist ühise nimetusega nähtuse filosoofias. Sofiste ühendab eelkõige nende kriitilisus traditsioonilise ühiskonnakorralduse, religiooni ja eelneva filosoofia suhtes.

Sofistide peamiseks tegevusalaks võib pidada retoorikat, mida nad linnriikides tasu eest õpetasid. Retoorika oli vajalik sellepärast, et Ateenas oli kõrgeimaks võimuorganiks rahvakoosolek, kuhu kogunes otsustama kogu linnriigi täiskasvanud kodanikkond. Otsustamine käis hääletamise teel ja võimalikke valikuid esitati eelnevalt poliitikute-retoorikute poolt. Nii et kui keegi tahtis rahvakoosolekul oma huvisid saavutada, siis oli talle tähtis neid veenvalt esitada või esitada lasta. Sellele kaasaaitamine oligi sofistide peamine tuluallikas. Et aga huvide kaitsmine tingib ka vajaduse lasta nõrgematel argumentidel paista tugevamatena, siis said sofistid peagi kuulsaks kui isikud, kes oskavad musta valgeks rääkida. Platon püüdis lugejat veenda, et Sokrates mõisteti surma just selle tõttu, et inimesed pidasid tedagi sofistiks, ning oli nii selle tõttu kui ka põhimõtteliselt sofistide suhtes vaenulik. Platoni dialoogides, mis on ka üheks mahukamaks säilinud allikaks sofistide kohta, polemiseeritakse sofistide liberaalsete ja nihilistlike vaadetega.

Sofistid tegelesid filosoofiaga muu tegevuse kõrvalt ega loonud enamasti filosoofilisi teooriaid. Ometi pidid nad kasutama filosoofia toonaseid arusaamasid ning nendesse mingil viisil suhtuma. Mõningate sofistide arusaamised filosoofiast on osaliselt säilinud. Osa uurijaid väidab, et sofistide tähendust filosoofia ajaloos on Platoni halvustava kriitika tõttu tohutult alahinnatud.

Tuntumad filosoofia seisukohast olulised sofistid olid Gorgias, Protagoras ja Antiphon, nimetamist väärivad ka Lykophron, Thrasymachos, Hippias, Kritias, Prodikos, Alkidamas, Xeniades, Bryson Herakleiast.

Sofistlike teoste hulka arvatakse sageli ka anonüümne "Dissoi logoi" (eesti keeles "Vastanduvad kõned").

Kirjandus muuda