Snudy järv ehk Snudõ järv (valgevene keeles Возера Снуды, vene keeles Снуды (Snudõ)) on järv Valgevenes Viciebski oblastis Brasłaŭ rajoonis. Järv asub merepinnast 130 meetri kõrgusel, selle valgala on 113 km². Snudy kuulub Brasłaŭ järvestikku, asudes Brasłaŭ järvestiku rahvuspargi territooriumil. Lisaks rahvuspargile asub järvel veel ornitoloogiline kaitseala, Snudy ja Strusta järvede vahel asub aga maastikukaitseala

Snudy järv
Valgla maad Valgevene
Pindala 22 km²
Pikkus 8,8 km
Laius 4,9 km
Keskmine sügavus 4,9 m
Suurim sügavus 16,5 m
Maht 0,107 km³
Koordinaadid 55° 45′ N, 27° 4′ E
Snudy järv (Valgevene)
Snudy järv

Kaldajoone pikkus on 34,4 kilomeetrit. Järves asub 11 saart kogupindalaga 1,6 km². Madala veetaseme korral võivad mitmed madalikud kuivale jääda, sellisel juhul kasvab saarte arv Snudy järves kuueteistkümneni. Suuremad saared on kõrgem osa Snudy järve läbivast oosist. Järve kaldad on üldiselt madalad, kohati liivased. Järve idakallas on kõrgem, selle moodustab metsaga kaetud oos.

Snudy järve vesi voolab Strusta järve. Kaht järve ühendab 80 meetrit lai ja 3 meetrit sügav väin. Strusta järve vesi voolab omakorda 40 meetrit laia ja 3-4 meetrit sügava väina kaudu Vojsa järve.

Järve põhi on valdavalt liivane, kohati ka savine või kivine. Järve madalamas osa kasvab harilik pilliroog, kohati ka järvkaisel. Kuni viie meetri sügavuses vees kasvavad penikeeled, samuti ka mändvetikad.

Vee läbipaistvus on 6,6 meetrit. Tähtsamad kalad Snudy järves on rääbis, ahven, haug, angerjas, linask ja särg. Leidub ka säinast ja viidikat, teistest veekogudest on Snudy järve elama asunud hõbekoger, karpkala ja valgeamuur.

Välislingid muuda