Smalany
Smalany (valgevene keeles Смаляны, valgevene-eesti transkriptsioonis Smaljanõ) on agrolinnake (endine alev) Valgevenes Viciebski oblasti Orša rajoonis, Smalany külanõukogu keskus. Poola keeles on asula nimi Smolany.
| Smalany | |||||
|---|---|---|---|---|---|
|
| |||||
| |||||
| Elanikke | 593 (2010) | ||||
|
| |||||
| Koordinaadid | 54° 36′ N, 30° 4′ E | ||||
  | |||||
Smalanys on keskkool, kultuurimaja ja raamatukogu. Vaatamisväärsusteks on XVII sajandil püstitatud loss Bieły Koviel, mõisakompleks, veski, XVII sajandil ehitatud katoliku kirik koos dominiiklaste kloostriga ning õigeusu kirikud XVIII ja XIX sajandist. Asulas on poola geoloogi Tomasz Zani haud.
Ajalugu muuda
Esimest korda on Smalanyd mainitud aastal 1484. Toona oli see vürst Belski valdus. Asula kuulus Vitebski vojevoodkonda ja Orša maakonda. Hiljem kuulus asula Kurbskitele, Ostrogiškitele, Sanguszkodele. Aastal 1626 ehitas vürst Sanguzko-Kovielski asulasse kindluse, mis sai kannatada nii Uputuse kui ka Põhjasõja ajal. Lossi hoiti korras veel XVIII sajandil, aga XIX sajandil sai Smalany omanikuks vene senaator Semjonov, kes müüs lossi tellisteks.
Aastast 1678 sai Smalanyst ametlikult alev. Aastal 1680 ehitati sinna katoliku kirik, aastal 1742 sai asula raekoja.
-
Smalany kindlus -
Smalany kindlus
Poola jagamisel aastal 1772 läks Smalany Venemaa koosseisu. Aastal 1792 ehitati sinna puidust õigeusu kirik, mis tegutseb tänapäevani, aga aastal 1864 valmis kivist õigeusu kirik, mis on praegu varemetes. 1812. aasta sõja ajal toimus asula all lahing vene ja prantsuse vägede vahel. Aastal 1900 avati asulas põllumajanduskool. XX sajandi algul oli Smalanys tellisetehas, seal pargiti ka nahku. Asulas olid postkontor, raamatukogu, polikliinik ja apteek. Smalany juures asus ka veehoidla, kus kasvatati karpkalu.
Esimese maailmasõja ajal läbis Krevat Saksa-Vene vägede vaheline rindejoon. Vana ja lagunenud kindlus võeti uuesti kasutusele, selle juurde rajati kaasaegsemad betoonvarjendid. Aastal 1917 võtsid Saksa väed Kreva vastu ette suurtükirünnaku, kannatada said nii kindlus kui ka asulas olnud katoliku kirik.
Kuni 1917. aastani oli Smalany Venemaa Keisririigi koosseisus, aastast 1924 kuulus aga Valgevene NSV-sse. Ühtlasi sai alevist ametlikult küla. Aastal 1011 liideti Smalanyga endine Ahranamičnaja küla.
-
Smalany -
Smalany tegutsev õigeusu kirik -
Smalany katoliku kirik -
Smalany lagunev õigeusu kirik
Välislingid muuda
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Smalany |