Skrīveri vald
Skrīveri vald (läti keeles Skrīveru pagasts) on vald Lätis Aizkraukle piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Jaunjelgava linnaga ja Aizkraukle ning Jaunjelgava vallaga, lisaks Ogre piirkonna Jumprava, Krape ja Lēdmane vallaga.
| Skrīveri vald | |
|---|---|
|
| |
| läti Skrīveru pagasts | |
|
| |
 | |
| Pindala: 105,4 km² | |
Elanikke: 3375 (1.01.2023)[1]  | |
| Rahvastikutihedus: 32,0 in/km² | |
| Keskus: Skrīveri | |
 |
Valla pindala on 105,4 km². Aastal 2011 elas seal 3708 inimest.[2] Läti rahvastikuregistri andmetel oli 1. jaanuaril 2012 Skrīveri valla elanikest lätlasi 89,45%, venelasi 5,99%, valgevenelasi 1,33%, poolakaid 1,03% ja teistest rahvustest inimesi 2,20%.[3] Valla keskus on Skrīveri.
Vald asub Kesk-Läti madalikul. Reljeef on lainjas, seal esinevad loode-kagusihilised ligi kuue kilomeetri pikkused ja 400–600 meetri laiused voored. Kõrgeim koht (93,8 meetrit) asub Jaunsilmicese talu juures.
Suurim jõgi on valla lõunapiiriks olev Daugava.
Aastal 1935 oli Skrīveri valla pindala 99,8 km² ja seal oli 2320 elanikku.[4] Aastal 1945 moodustati vallas Skrīveri, Stirnase ja Kalnezersi külanõukogu. Vald likvideeriti aastal 1949. Aastal 1951 liideti Skrīveri külanõukoguga likvideeritav Stirnase külanõukogu ja likvideeritava Kalnezersi külanõukogu kolhoosi Zaļā zeme maad. Aastal 1958 sai Skrīverist töölisasula (aastast 1961 alev). Ühtlasi liideti sellega Skrīveri külanõukogu ning moodustati haldusüksus Skrīveri alev ja selle maaterritoorium. Aastal 1981 arvati osa maaterritooriumist alevi koosseisu.[5]
Aastal 1991 kaotas Skrīveri alevi staatuse ja sealsetest aladest moodustati vald. 2009. aastal moodustati vallaga samades piirides Skrīveri piirkond (1. järgu haldusüksus). 2021. aastal liideti Skrīveri piirkond Aizkraukle piirkonnaga ja sealsed alad said taas valla staatuse.
Muinsusmälestistest on riikliku katse all Aizkraukle muinaslinnus (Kõrged mäed) ja selle juures asuv linnaase.[6] Kohaliku kaitse all on Aizkraukle keskaegne kalmistu koos kirikuasemega, hiiepaik Kraukļi kivi ja vesiveski koos villatöötlemiskojaga.[7]
Looduskaitse all on Skrīveri-Madliena tee kaseallee, Lielmucenieki hiidrahn, Skrīveri dendraarium, Skrīveri võõrpuude istandus, Lielajs Andrejse nimeline tamm, tamm nimega Doķītis, Kaņepēni tamm ja veel kaheksa nimetut põlispuud. Vallas asub 27,79 hektari suurune Ozolkalni kaitseala, valla kaguosa jääb osaliselt Daugava oru maastikukaitsealale.[8]
Valla keskus Skrīveri on staatusega lielciems ja aastal 2022 oli seal 2424 elanikku. Küla nimega Zemkopības institūts on staatusega vidējciems ja aastal 2022 oli seal 363 elanikku. Staatusega mazciems on Klidziņa 89 elanikuga aastal 2022, Līči 75 elanikuga aastal 2022, Salapi, Viesturi ja Ziedugravas 21 elanikuga aastal 2022.
Viited muuda
- ↑ Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā) 2021 - 2022, vaadatud 3.10.2023.
- ↑ Ethnic composition of Latvia 2011
- ↑ Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2012. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
- ↑ Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
- ↑ Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
Välislingid muuda
Skrīveri vald – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis