Skomorohh (vene keeles скоморох, скоморохъ, kirikuslaavi скомрaхъ) oli rändnäitleja, laulik ja pillimees, ka akrobaat, tantsija ning karude ja muude loomade dresseerija keskaegsel Venemaal[1]. Skomorohhid esinesid tavaliselt maskides ja nende repertuaar oli sageli kahemõtteline ning frivoolne[2].

Kaks skomorohhide maski 12.–13. sajandi arheoloogiliste leidude hulgast Novgorodist
Raamatuillustratsioon Adam Oleariuse reisist Venemaale ja Pärsiasse (1647) kujutab nukuteatri tegijat ja muusikuid, tagaplaanil karutantsitajat karuga

Õigeusu kirik suhtus skomorohhide tegevusse taunivalt ja üritas korduvalt mõjutada ilmalikku võimu neid keelustama. See siiski ei õnnestunud sajandeid, skomorohhide kunsti jälgimine oli ülikute populaarne meelelahutus juba alates Kiievi-Venemaa aegadest. Skomorohhe peeti maskide, kostüümide ja ümberkehastumiste tõttu ka nõiduse ja kurjade jõududega seotuks, osaliselt seetõttu, et maskid ja kostüümid olid mänginud olulist osa ka muistsete slaavlaste paganlikes rituaalides, osaliselt vana kristlikku päritolu uskumuse tõttu, et maskeeritud meelelahutaja on kerge saak deemonitele, sest tema kaitseingel ei suuda teda ära tunda[3].

Skomorohhid tegutsesid keskajast kuni 17. sajandini[4]. Patriarh Nikoni mõjutusel allkirjastas tsaar Aleksei Mihhailovitš 1648. aastal ukaasi, millega keelas skomorohhide tegevuse Venemaal[5].

Teated allikates muuda

Üks varasemaid teateid skomorohhide kohta Venemaal on kroonikas "Jutustus möödunud aegadest" 1068. (6576.) aasta lõigus:

"Но сими дьяволъ льстить и другыми нравы, всякыми льстьми превабляеть ны от Бога: трубами, скомрахы, и гусльми и русальями. Видимъ бо игрища утолочена, и людий множьство на нихъ, яко упихати начнуть другъ друга, позоры дѣюще от бѣса замышленаго дѣла [...]"[6]
"...kurat viib meid pettusse, mitme valega juhib eemale Jumalast: puhkpillidega, skomorohhid, ja guslidega [...] Näeme mänguplatsi rahvast täis, ja inimesi sellisel hulgal, et tallavad üksteist, häbiväärselt jälgides mängu, mis on kuradi välja mõeldud [...]"

1551. aastal toimunud Saja Peatüki kirikukogu (Stoglavi kirikukogu) soovitas skomorohhide esinemisi mitte külastada ja lahkuda pidustustelt, kuhu nad ilmusid[2]. Pulmades soovitati preestril keelata naljameeste ja muusikute esinemine rongkäigus, mis liigub kirikusse laulatusele[7]. Kirjeldatakse skomorohhide kommet esineda matustel ja surnute mälestuspäevadel, kuid preestrit kohustatakse õpetama oma vaimulikke lapsi, et need käituksid sündsalt ja ei kutsuks mälestuspäevadele meelelahutajaid esinema[8].

1564. aastal lasi tsaar Ivan IV tappa oma vojevoodi Mihhail Repnini, vürst Andrei Kurbski kirjeldab juhtumit kui peol tekkinud tüli skomorohhide pärast: tsaar kutsus vojevoodi peole, kus esinesid skomorohhid, kellega joobnud tsaar koguni koos tantsima hakkas. Kui aga vojevood hakkas tegema tsaarile etteheiteid ja viskas maha maski, mille tsaar talle pähe tõmbas, siis vihastas Ivan, lasi vojevoodi välja visata ning tappa[2]. Ehkki A. Kurbski versioon võib olla ebatõene, esitab see huvitavaid olustikulisi detaile.

Pildid muuda

Vaata ka muuda

Viited muuda

Välislingid muuda