Skisoidne isiksushäire
Skisoidne isiksushäire on A-klastri isiksushäire, mille puhul inimesel puudub huvi teistega suhelda; ta eelistab üksindust, emotsioone tunneb ja väljendab väga piiratud koguses.
| Skisoidne isiksushäire | |
|---|---|
| Sünonüümid | skisoidne isiksus |
 | |
|
Skisoidse isiksushäirega inimesed eelistavad tihti üksildasi tegevusi | |
| Valdkond | psühhiaatria, kliiniline psühholoogia |
| Sümptomid | anhedoonia, emotsionaalne jahedus, võimetus väljendada teiste suhtes tundeid, ükskõiksus kriitika ja kiituse suhtes, aseksuaalsus, üksildaste tegevuste ülekaalukas eelistamine, liigne enesessesüüvimine ja fantaseerimine, lähedaste sõprade/suhete puudumine, tundetus sotsiaalsete tavade suhtes[1] |
| Tavapärane avaldumine | hilises lapse- või noorukieas ja ulatub täiskasvanuikka[1] |
| Kestus | pikaajaline |
| Tüübid | loid skisoid, eemalasuv skisoid, depersonaliseerunud skisoid ja afektita skisoid (Milloni järgi)[2] |
| Riskitegurid | perekondlik anamnees[3] |
| Eristusdiagnoos | skisofreenia, autismispektri häired, skisotüüpne, paranoiline, vältiv ja/või obsessiiv-kompulsiivne isiksushäire[4] |
| Ravi | psühhoteraapia, kognitiivteraapia, rühmateraapia, pere- ja abieluteraapia[5] |
| Ravimid | väike doos bensodiasepiini, beetablokaatorid, nefasodoon, väike doos risperidooni või olansapiini[6] |
| Esinemissagedus | 3,1–4,9%[7] |
| Klassifikatsioon ja välisallikad | |
| RHK-10 | F60.1 |
| RHK-9 | 301.20 |
| MedlinePlus | 000920 |
| MeSH | D012557 |
Skisoidne isiksushäire ei ole sama mis skisofreenia või skisotüüpne isiksushäire, kuigi neil võib esineda sarnasusi; lisaks on skisoidne ja skisotüüpne isiksushäire sageli komorbiidsed.
Milloni alatüübid muuda
Theodore Millon esitas neli skisoidse isiksushäire alatüüpi, mis kõik kombineerivad skisoidseid jooni teiste isiksushäirete joontega[8], sest tegelikult on väga vähe n-ö puhtaid skisoide. Ta lisab siiski, et reaalsuses esinevad juhtumid võivad, ent ei pruugi sobituda ühega neist alatüüpidest.[2]
| Alatüüp | Omadused |
|---|---|
| Loid skisoid (depressiivsed jooned) | |
| Eemalasuv skisoid (vältivad ja skisotüüpsed jooned) | |
| Depersonaliseerunud skisoid (skisotüüpsed jooned) | |
| Afektita skisoid (obsessiiv-kompulsiivsed jooned) |
Diagnoosimine muuda
RHK-10 muuda
RHK-10 (ICD-10) peatükis V: Psüühika- ja käitumishäired on skisoidsele isiksushäirele antud tähis F60.1 ja kirjeldatud seda jaotises "F60–F69 Täiskasvanu isiksus- ja käitumishäired".[1]
Skisoidne isiksushäire vastab järgmistele kriteeriumidele (ei pruugi aga vastata eranditult kõigile nendest):[1]
- kui üldse rõõmu tuntakse, siis väga vähestest tegevustest;
- emotsionaalne külmus, jahedus või tuim emotsionaalsus;
- võimetus väljendada teiste suhtes nii sooje, õrnu tundeid kui ka viha;
- ükskõiksus nii kiituse kui kriitika suhtes;
- vähene huvi saada seksuaalseid elamusi teise inimese seltsis (arvestades vanust);
- üksildaste tegevuste ülekaalukas eelistamine;
- liigne enesessesüüvimine ja fantaseerimine;
- pole lähedasi sõpru või usaldussuhteid (või on ainult üks) ega soovi selliste suhete loomiseks;
- märkimisväärne tundetus üldtuntud sotsiaalsete normide ja tavade suhtes.
Skisoidid kipuvad olema õnnelikumad suhetes, kus neile ei esitata palju emotsionaalseid või intiimseid nõudmisi ja neilt ei eeldata faatilisi või sotsiaalseid mugavusi. Nad ei soovi tingimata teisi inimesi vältida, pigem negatiivseid või positiivseid emotsionaalseid lootusi, emotsionaalset lähedust ja enesepaljastust. Seega suudavad skisoidid luua suhteid, mis baseeruvad intellektuaalsetel, füüsilistel, perekondlikel, kutse- või vabaajategevustel, nii kaua kui neilt ei nõuta emotsionaalset lähedust. Donald Winnicott kirjeldas, et skisoidid eelistavad luua suhteid oma tingimustel, mitte teiste inimeste tõukel ja kui see neil ei õnnestu, eelistavad nad üksindust.[9] Ernst Kretschmer kirjeldas, et skisoididel on tavaliselt ainult üks sõber, kes on tihti ka ise skisoid, luues nn. kahe ekstsentriku liidu, milles "sees on ekstaatiline isikukultus, kõike sellest väljaspool aga põlastatakse".
Isiksushäireid diagnoositakse enamasti täiskasvanueas, tihti pärast 25. eluaastat. Isiksushäire diagnoosiks on vajalik paljude (aga mitte kõigi) joonte koosesinemine pikaajaliselt, püsivalt ja paljudes olukordades ning keskkondades. Diagnoosi saab panna ainult vastava eriharidusega arst. Isiksushäire diagnoosi eelduseks on, et iseloomu muutused ja teistest erinev käitumine häirivad inimest ennast või teisi inimesi.
Aaron T. Beck kirjeldab, et skisoidid on üldiselt rahul oma eemalehoiduva elustiiliga ja peavad end neid ümbritsevas maailmas pigem vaatlejaks kui osalejaks.[10]
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 "F60–F69 Täiskasvanu isiksus- ja käitumishäired". Tartu Ülikooli kliinikum. Vaadatud 3. veebruar 2019.
- ↑ 2,0 2,1 Millon, Millon, Meagher 2004, lk 377–378.
- ↑ Michelle L. Esterberg (2010). "Cluster A Personality Disorders: Schizotypal, Schizoid and Paranoid Personality Disorders in Childhood and Adolescence". Journal of Psychopathology and Behavioral Assessment. 32 (4): 515–528. DOI:10.1007/s10862-010-9183-8. PMC 2992453. PMID 21116455.
- ↑ First 2013, lk 277.
- ↑ Sperry 2016, lk 219–223.
- ↑ Sonny 1997, lk 47.
- ↑ Culter 2014, lk 262.
- ↑ "Theodore Millon – The Retiring or Schizoid Personality". millonpersonality.com. Originaali arhiivikoopia seisuga 20. jaanuar 2021. Vaadatud 21. mail 2018.
- ↑ Donald Winnicott (2006). The Family and Individual Development. Routledge. Lk 73. ISBN 978-0415402774.
- ↑ Aaron T. Beck, Arthur Freeman (1990). Cognitive Therapy of Personality Disorders (1st ed.). The Guilford Press. Lk 120-146. ISBN 9780898624342.
Kirjandus muuda
- Cutler, Janis (2014). Psychiatry (III väljaanne). Oxford University Press. ISBN 9780199326082
- First, Michael B. (2013). DSM-5 Handbook of Differential Diagnosis.
- Millon, Theodore; Millon, Carrie; Meagher, Sarah (2004). Personality Disorders in Modern Life (II väljaanne). John Wiley & Sons. ISBN 978-0471237341
- Sonny, Joseph (1997). Personality Disorders: New Symptom-focused Drug Therapy. Psychology Press. ISBN 9780789001344
- Sperry, Len (2016). Handbook of Diagnosis and Treatment of DSM-5 Personality Disorders: Assessment, Case Conceptualization, and Treatment. (III väljaanne), Routledge. ISBN 9781135019228