Siseturism
See artikkel vajab toimetamist. (September 2016) |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Siseturism on üks kahest turismi liigist (teine on välisturism). Tegemist on reisimisega, mille jooksul riigi kodanikud lahkuvad oma tavapärasest elukeskkonnast, kuid jäävad oma koduriigi piiridesse[1].
Turist ei tohi viibida sihtkohas kauem kui 12 kalendrikuud ning peab veetma seal vähemalt 24 tundi, et teda loetaks siseturistiks[1]. Tavapäraseks elukeskkonnaks peetakse geograafilist piirkonda, mis jääb inimese igapäevaste toimingute (töökoht, kool, toidupood, kodutee jms) ümbrusesse. Tavapäraseks elukeskkonnaks loetakse ka kohad, mis on inimese kodukohast kaugel, kuid mida külastatakse tihti ja regulaarselt, või paigad, mis asuvad kodu ümbruses, kuid inimene külastab oma igapäevaelus neid harva[2].
Ajalooliselt tekkis siseturism enne välisturismi, moodustades tänapäeval suurema osa turismindusest. Maailma Turismiorganisatsiooni (UNWTO) 2008. aasta andmetel moodustavad 4,8 miljardist turistist 83% (4 miljardit) just nimelt siseturistid.[3]
Iseloomulik siseturismile muuda
Erinevalt välisturistidest on siseturistid teadlikud sihtkoha kommetest. Nad tunnevad keelt, kultuurilist tausta, kohalikke seadusi ja enda õigusi. Selle tõttu on siseturistid nõudlikumad tingimuste ja toodete kvaliteedi suhtes. Lisaks on sihtkohad kodule lähedal ja transpordiks kasutatakse enamasti busse, ronge, isiklikke autosid jne. Siseturistidest kasutab maismaatransporti 88% külastajatest. Kuna sihtkoht on lähedal ja transport odav, on reisi koguhind enamasti samuti madal, mis soodustab tihedamat reisimist kogu perega.[3]
Siseturistid tulevad kõikidest ühiskonnaklassidest. Võrreldes välisturistidega kerkivad siseturistide hulgas esile perekonnad, lapsed ja teismelised, vanurid, puuetega inimesed ning tagasihoidliku, kuid kindla sissetulekuga inimesed. Selline sotsiaalne mitmekesisus suurendab nõudlust eri majutus-, vabaajaveetmis- ja turismisihtkohtade järele. Siseturism ei ole geograafiliselt koondunud ühte kindlasse punkti, vaid jaguneb terve riigi territooriumile.[3]
Majanduslik mõju muuda
Võrreldes välisturismiga ei ole siseturism tundlik maailma kriiside suhtes, olgu need siis majanduslikud, looduslikud, poliitilised või epideemiad. Seetõttu on siseturism suurepärane vahend kriisiolukordade leevendamiseks, eriti majanduskriisis. Kuna siseturismis jaotub raha ühtlaselt sihtpunkti vahel laiali, aitab siseturism arendada vähem arenenud piirkondi. Maailmas on tänu siseturismi arengule üles ehitatud sellised piirkonnad nagu Lõuna-Poola, Põhja-Hiina, Ida-Saksamaa, Wales ja Prantsusmaa mägikülad Alpides.[3]
Siseturismi mahud muuda
Arenenud maades on siseturismi maht aastas keskmiselt 2,1 miljardit külastust, arengumaades 1,96 miljardit. Kuna suures osas on tegu ennustustega, siis keskeltläbi on külastatavus arenenud ja arengumaades võrdne ning jääb 2 miljardi kanti. Üldiselt on siseturistide arv väiksem regiooni elanikkonnast, kuid jõukamates riikides on kombeks reisida aastas rohkem kui ühe korra. Tihedat reisimist riigisiseselt võib märgata Skandinaavia maades (Rootsis on 4,8 siseturisti ühe elaniku kohta), Kanadas, Austraalias ja Ameerika Ühendriikides (Ameerika Ühendriikides on 3,7 siseturisti ühe elaniku kohta).[4]
| Siseturism | Välisturism | Kokku | |||
|---|---|---|---|---|---|
| Ameerika Ühendriigid | 999,0 | Saksamaa | 87,4 | Ameerika Ühendriigid | 1058,5 |
| Hiina | 644,0 | Ameerika Ühendriigid | 59,5 | Hiina | 649,3 |
| India | 320,0 | Suurbritannia | 49,1 | India | 323,6 |
| Brasiilia | 176,2 | Vene Föderatsioon | 25,0 | Suurbritannia | 182,7 |
| Suurbritannia | 133,6 | Malaisia | 24,2 | Brasiilia | 179,2 |
| Indoneesia | 107,0 | Prantsusmaa | 21,9 | Saksamaa | 169,6 |
| Poola | 86,7 | Kanada | 21,3 | Indoneesia | 109,1 |
| Saksamaa | 82,2 | Itaalia | 18,7 | Kanada | 102,3 |
| Kanada | 80,9 | Jaapan | 17,9 | Prantsusmaa | 96,4 |
| Jaapan | 77,8 | Ungari | 15,3 | Jaapan | 95,7 |
Arenenud maad muuda
Euroopa Liidu liikmesriikides teevad siseturistid 510 miljonit külastust aastas. Saksamaal olid siseturistide ööbimised võrreldes välisturistide omadega suhtes 4 : 1, Suurbritannias ja Prantsusmaal oli see 2 : 1, Itaalias olid kaks turismiliiki tasakaalus. Majanduslikult kehvemates turismiriikides olid välisturistide ööbimised ülekaalus, moodustades Kreekas peaaegu suhte 4 : 1, Portugalis, Hispaanias ja Eestis 2 : 1. Ameerika Ühendriikides on see näitaja kaks korda suurem, 1,2 miljardit külastust aasta kohta, millest umbes 25% moodustavad äri- ja 75% puhkusereisid. Puhkusereiside arv on stabiilne, kuid tööreiside arv Ameerika Ühendriikides on vähenenud ettevõtete senisest raskema majandusseisu tõttu. Üldine reiside arv riigis on hakanud samuti vähenema aina suurenevate võlgade, vähenevate palkade ja töötuse kasvu tõttu. Ülejäänud arenenud maades tehakse 250 miljonit külastust aastas.[4]
Endised idabloki riigid muuda
Venemaa Föderatsiooni siseturismi mahtude kohta on väga vähe usaldusväärseid allikaid, kuid mahud jäävad 75–100 miljoni külastuse vahele aastas. Võrreldes nõukogudeaegsete mahtudega on tänapäeval arvud palju väiksemad. Põhjuseks on lennu- ja rongipiletite oluline kallinemine, mis suunab turisti silmad juba välismaa poole. 1995. aasta andmete põhjal on Poola siseturismi mahtude poolest maailmas kaheksandal kohal.[4]
Arengumaad muuda
Hiinas on siseturism teinud suure hüppe. 1990. aastal oli riigis vaid 280 miljonit siseturisti. 2005. aastaks tõusis see arv 1,21 miljardini. Indias ennustati 2005. aastaks 404 miljonit siseturisti külastust. Populaarseim sihtkoht on riigis Goa piirkond, mis on ka tähtis välisturismi sihtkoht. Tegelikult on välis- ja siseturistid rangelt eraldatud ning siseturism moodustab 80% kogu piirkonna külastatavusest. Indoneesiale ja Tai Kuningriigile ennustati 2005. aastaks vastavalt 110 ja 80 miljonit siseturismikülastust. Ülejäänud Aasia riikidesse tehakse kokku umbes 100 miljonit reisi. Peruus on siseturiste kümme korda rohkem kui välisturiste (2004. aastal oli Peruus 10 miljonit siseturisti). Ülejäänud Ladina-Ameerika riike külastas 2005. aastal umbkaudu 250 miljonit siseturisti. Aafrikas on siseturism vähe levinud inimeste madalate sissetulekute tõttu, välja arvatud arenenud riikides nagu Lõuna-Aafrika Vabariik jt.[4]
Siseturism Eestis muuda
Statistikaameti andmetel oli Eestis aastatel 2004–2013 kokku 24 miljonit turisti, kes peatusid Eesti majutusettevõtetes. Neist kaks kolmandikku moodustasid välis-, ülejäänud siseturistid. Siseturism hakkas Eestis populaarseks muutuma juba 2000. aastast. Aastal 2006 ületasid eestlased esmakordselt majutatud Soome turistide arvu Eesti majutusettevõtetes. 2014. aastast on Eesti elanikud olnud majutusettevõtete peamised külastajad, moodustades üle kolmandiku majutatud turistidest. 2008. aastal, kui maailma, sealhulgas ka Eestit, tabas suur majanduskriis, toimus siseturismi seisukohalt riigis tagasiminek. 2009. aastal oli siseturistide arv kümnendi madalaim, vähenedes ligi viiendiku võrra. Paari aastaga endine olukord taastus.[5] 2010. aastal kasvas Eestis siseturistide ööbimiste arv 9%, hõlmates 838 000 siseturisti, kellest 44% läksid puhkama ja 37% viibisid oma igapäevakeskkonnast eemal tööalaste toimetuste pärast [6][7]. 2013. aastal ületas majutatud siseturistide arv esimest korda miljoni piiri. Eestis on viimaste aastate ööbimiste arvu poolest populaarseimad siseturismi sihtpunktid samaks jäänud: Tallinn, Ida-Virumaa, Tartu, Pärnu, Saare maakond, Valgamaa ja Lääne-Virumaa. Siseturismi kasvu üheks põhjuseks võib pidada majutusasutuste hinnataseme langust ja turismiettevõtete aina soodsamaid eripakkumisi, mis on Eestimaa siseturistile taskukohasemad. Lisaks pakutakse aina enam atraktiivsemaid uusi teenuseid, et meelitada ligi rohkem kliente.[6]
| Eesmärk | |
|---|---|
| Tööreis | 316 300 |
| Puhkusereis | 831 500 |
| Tuttava või sugulase külastamine | 1 406 400 |
| Muu reis | 18 200 |
| Kokku | 2 572 300 |
Eesti elanike sisereisid on valdavalt lühiajalised, 2014. aastal oli 90% Eesti elanike sisereisidest 1–3 ööbimisega[8]. Eestlastel pole kombeks sisereisideks osta reisibüroode pakutavaid reisipakette, enamik reise toimub ilma reisikorralduseta[9].
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 Cooper, C., Fletcher, J., Fyall A., Gilbert, D., Wanhill, S. 2005. Tourism: Principles and Practice. Pearson Education, New Jersey.
- ↑ OECD Glossary of statistical terms Vaadatud 09.11.2015.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 Pierret, F. 2010. Some points on domestic tourism. Vaadatud 09.11.2015.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 Peeters, P., Eijgelaar, E., Piket, P. 2008. Domestic and International Tourism in a Globalized World. Vaadatud 09.11.2015.
- ↑ Ots, A. 2014. Kümne Euroopa Liidus oldud aastaga on Eesti turism jõudsalt edenenud. Vaadatud 09.11.2015.
- ↑ 6,0 6,1 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. 2011. Eesti siseturism näitab kasvutrendi. Vaadatud 09.11.2015.
- ↑ Statistikaamet, 2010. Novembris vähenes turistide arv majandusettevõtetes. Vaadatud 09.11.2015.
- ↑ Statistikaameti andmebaas Eesti elanike ööbimisega sisereisid reisi kestuse järgi Vaadatud 09.11.2015.
- ↑ Statistikaameti andmebaas Eesti elanike ööbimisega sisereisid reisikorralduse järgi Vaadatud 09.11.2015.