Simo Häyhä
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Simo Häyhä (17. detsember 1905 – 1. aprill 2002), hüüdnimega Valge Surm (vene keeles Белая смерть), oli Soome snaiper Talvesõjas. Teda peetakse seni ajaloo parimaks snaipriks, kuna tema nimel on 505 kinnitatud tapmist ning seda kõike saja päeva jooksul[1][2]. Osad allikad annavad tapetute arvuks 542[3]. Soome Rahvusarhiivi dotsendi Risto Marjomaa uurimuse järgi on need arvud siiski liialdatud ja tegelik arv jäi pigem 200 piiresse.[viide?]
| Simo Häyhä | |
|---|---|
 | |
| Sünniaeg |
17. detsember 1905 Rautjärvi |
| Surmaaeg |
1. aprill 2002 (96-aastaselt) Hamina |
| Truudusvanne |
 Soome |
| Teenistus | Soome maavägi |
| Teenistusaeg | 1939–1940 |
| Auaste | nooremleitnant |
| Sõjad/lahingud | Talvesõda |
Lapsepõlv ja noorus muuda
Simo Häyhä sündis Karjalas Rautjärvi vallas praeguse Vene-Soome piiri lähedal. Ta tegeles talupidamise ja küttimisega. Armeeteenistust alustas 17-aastaselt ning 1925. aastal astus Simo Soome Suojeluskuntasse, kus paistis silma osava laskurina. Ka tema vanematekodus oli palju auhindu[4].
Talvesõda muuda
Talvesõjas osales snaiprina. Snaiprite tapetute üle peeti täpset arvestust. Lisaks 505-le snaiprirelvaga tapetule on Simo Häyha nimel veel üle 200 tapetu Suomi KP/-31 püstolkuulipildujaga.[2] Eriti tähelepanuväärne on, et kõik need saavutused on tehtud vähem kui saja päevaga perioodil, kui päevas on valgust ainult mõned tunnid.[5][6][7]
Simo Häyha kasutatud snaiprirelv oli M/28 Pystykorva ehk Spitz (soome variant vene Mosin-Nagantist), mis sobis Simole, kuna ta oli vaid 1.6 meetrit pikk. Ta eelistas raudsihikuid optilisele, kuna see võimaldas pead tõstmata sihtida (optilise sihikuga tuleb pea palju kõrgemale tõsta) ja kuna optiline sihik vahel läigatab päikese käes ning võib reeta snaipri asukoha. Lisaks on optiline sihik kerge jäätuma (tegevus toimus –20 kuni –40 kraadi juures ning ainuüksi hingamine vales suunas oleks optikale saatuslik).[viide?]
Muudest tema poolt kasutatud taktikatest on viidatud lume suus hoidmisele, et hingeauru ei tekiks ning lume kokkusurumisele püssi ümber, et lasu heli lööklaine ei tekitaks lenduvat pilve, mis asukoha reedab.[viide?]
Simo Häyha vastu püüti korduvalt midagi ette võtta Vene poolel. Edu saavutati 6. märtsil 1940, kui kuul läbis ta lõualuu ning väljus teiselt poolt. Sõdur, kes ta lahinguväljalt ära tõi ütles, et "pool pead oli kadunud". Ta tuli teadvusele alles 13. märtsil, mil sõlmiti Talvesõja lõpetanud Moskva rahuleping.[viide?]
Hilisem elu muuda
Vigastusest paranemiseks kulus palju aega, kuna lõualuu oli puru ja vasak põsk minema rebitud. Kuid ta paranes ning oli pärast Teist maailmasõda aktiivne jahimees ja käis jahil ka koos Soome presidendi Urho Kaleva Kekkoneniga.[viide?]
Ajakirjanduses küsiti hiljem Simo Häyhalt, kas tal sedavõrd paljude inimeste tapmise pärast süümepiinu ei ole, mispeale Simo Häyha ütles: "Tegin seda, mida mul kästi teha, ning tegin nii hästi, kui oskasin."[8]
Simo Häyha veetis oma viimased eluaastad vanadekodus ning suri 2002. aastal 96-aastaselt.[viide?]
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ Rayment, Sean (30. aprill 2006). "The long view". The Daily Telegraph. London. Vaadatud 30. märts 2009.
- ↑ 2,0 2,1 "Sotasankarit-äänestyksen voitti tarkka-ampuja Simo Häyhä". MTV3 (Finnish). Vaadatud 30. märts 2009.
{{cite web}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ Snipers
- ↑ Gilbert, Adrian (1996). Sniper: The Skills, the Weapons, and the Experiences. St. Martin's Press. Lk 88. ISBN 0312957661.
- ↑ Finland at War 1939-45[alaline kõdulink], pp. 44-45. Brent Snodgrass, Raffaele Ruggeri. Osprey Publishing. ISBN 9781841769691 (2006)
- ↑ Out of Nowhere: A History of the Military Sniper[alaline kõdulink], p. 167. Martin Pegler. Osprey Publishing. ISBN 9781846031403 (2006)
- ↑ Sniping: An Illustrated History[alaline kõdulink], pp. 117-118. Pat Farey, Mark Spicer. MBI Publishing Company. ISBN 9780760337172 (2009)
- ↑ Helsingin Reservin Sanomat 2006.
Välislingid muuda
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Simo Häyhä |
- Simo Häyhä
- Simo Häyhä (soome k.)
- Simo Häyhä. The White Death – World's Greatest Sniper
- 18. juuni 2017 klo 09:07, Petri Kivimäki, Tappouhkaukset ja pelko varjostivat sotalegenda Simo Häyhän elämää, yle.fi
- 18. juuli 2017, Kari Kauppinen, Sotasankari Simo Häyhän ennennäkemätön päiväkirja löytyi - "Tässä on minun syntilistani", iltalehti.fi, Legendaarinen tarkka-ampuja kirjoittaa ampuneensa yli 500 neuvostosotilasta.