Sileesia

See artikkel räägib ajaloolisest piirkonnast; hertsogkonna kohta vaata artiklit Sileesia hertsogkond; Poola haldusüksuse kohta vaata artiklit Sileesia vojevoodkond

Sileesia (poola Śląsk, saksa Schlesien, sileesia saksa Schläsing, tšehhi Slezsko, sileesia Ślůnsk [ɕlonsk], ladina Silesia) on ajalooline piirkond Kesk-Euroopas. Enamik sellest asub tänapäeval Poolas, kuid osa Sileesiast jääb ka Tšehhi Vabariiki ja Saksamaale.

Sileesia on rikas maavarade ja muude loodusressursside poolest ning seal on mitu tähtsat tööstuspiirkonda. Sileesia suurim linn ja ajalooline pealinn on Wrocław. Teised suured linnad on Opole ja Katowice Poolas, Ostrava ja Opava Tšehhi Vabariigis ning Görlitz Saksamaal. Suurim jõgi on Oder (poola ja tšehhi keeles Odra).

Ajalugu muuda

Sileesia piirid ja riiklik kuuluvus on aja jooksul oluliselt muutunud, seda nii aadlisuguvõsade päranduste tulemusel kui ka pärast tänapäevaste rahvusriikide teket. Esimesed teadaolevad riigid Sileesia piirkonnas olid Suur-Moravia 9. sajandi lõpus ja Böömimaa (Tšehhia) 10. sajandi alguses.

10. sajandil liideti Sileesia peagi varase Poola kuningriigiga. Oderi vasakkallas kuulus 968. aastal asutatud Poseni diötseesi, Magdeburgi peapiiskopkonna sufragaanpiiskopkonnana ja paremkallas 973. aastal asutatud Praha diötseesi, Mainzi peapiiskopkonna sufragaanpiiskopkonnana ja 995. aastast kuulus Meissen diötseesi. 999. aastal hõivasid piirkonna poolakad ja Poola vürst Bolesław I Chrobry moodustas Wrocławi diötseesi (saksa k Breslau), mis 1000. aastast oli Poznani peapiiskopkonna sufragaanpiiskopkond.

Henryk II Pobożny valitsetud alad (1201-1241)

Sileesia 1812. aastal, Preisi kuningriigi valdusena

Pikemalt artiklis Sileesia hertsogid, Sileesia hertsogkonnad, Sileesia hertsogkond

1163. aastast valitsesid piirkonda Piastide dünastia liikmed ja piirkonda algas saksa kolonisatsioon (Drang nach Osten). Alam-Sileesias valitsesid Sileesia hertsogid: Boleslaw Pikk, Sileesia Hedwigi (poola Święta Jadwiga Śląska, saksa Heilige Hedwig von Andechs) abikaasa Henryk I Brodaty (1201–1238). Henryk II Vaga (poola Henryk II Pobożny) valitsemisajal (1238–1241), toimus Mongoli invasioon Euroopasse ning mongolitega toimunud Legnica lahingus, 9. aprillil, 1241, langes ka Sileesia hertsog ja Krakówi vürst Henryk II Vaga.

14. sajandil lagunes piirkond sõltumatuteks hertsogkondadeks, sattudes Tšehhi ja Saksa-Rooma riigi mõju alla. Tšehhi valitsejad Luxemburgid suurendasid taas märgatavalt Tšehhi maid: kuningas Jan Pime alistas enamuse Poola Piastide Sileesia hertsogeid, tema võimu tunnustas Poola kuningas Kazimierz III Suur. Seejärel kuulus Sileesia Böömi kroonile. 1469. aastal läks Sileesia, Mátyás Hunyadi, Janos Hunyadi poja valitsemisajal. Ungari kuningriigi vasallisõltuvusse ja koos Ungari ning Böömimaaga läksid 1526. aastal Austria Habsburgidele.

Preisi kuningriik vallutas Sileesia sõdades: 1740–1742 ja 1744–1745) 1742. aastal suurema osa Sileesiast. 19. sajandi alguses oli piirkond Preisi kuningriigis ja hiljem sai see osaks Saksa keisririigist ja kuni 1945. aastani Kolmandast Riigist.

Esimese maailmasõja järel (1918) andsid liitlased Sileesia idaosa pärast Sileesia poolakate mässe ja rahvahääletust Poola valdusse.

Pärast Teist maailmasõda (1945) läks suurem osa Sileesiast Poola võimu alla ning sai juriidiliselt ja poliitiliselt osaks Poola riigist. Enamik väiksemaist osadest anti Tšehhoslovakkiale ning kuuluvad praegu Tšehhi Vabariigile.

Tänapäeval kõneleb enamik Sileesia asukaist oma riigikeelt (poola, tšehhi, saksa), ehkki eksisteerib ka sileesia keel, mis kuulub slaavi keelte lehhiidi keelerühma. Sileesia saksa keel ehk alamsileesia keel on tänapäeval peaaegu väljasurnud.

Sileesia

Ajalugu muuda

Vaata ka muuda