Sidur
|
See artikkel räägib üldisest siduri mõistest; auto siduri kohta vaata artiklit Autosidur. |
See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2012) |
Sidur on seade, mis on ette nähtud vedava võlli pöörlemise ülekandmiseks veetavale võllile.
Klassifikatsioon muuda
Töö iseloomu ja põhiotstarbe järgi muuda
- Mittelülitatavad sidureid ei saa masina töötamise ajal lahutada.
- Lülitatavad sidurid võimaldavad võlle nii masina seisu kui ka töö ajal lahutada ja ühendada.
- Automaatsidurid ühendavad ja lahutavad võlle töörežiimi muutumisel automaatselt.
- Kaitsesidurid lahutavad võlle, kui masina normaalne töörežiim on rikutud.
Mõned sidurid töötavad üheaegselt nii kaitse- kui ka lülitavate siduritena.
Ühenduse iseloomu järgi muuda
- Jäigad – ei võimalda ühe võlli pöördumist teise suhtes.
- Elastsed – võimaldavad võllide pöördumist elastsete (kummist, metallist) vaheelementide deformeerimise arvel.
- Friktsioonsed – pöördemomendi kasvades üle kindla väärtuse on võllide suhteline pöördumine võimalik.
- Libisevad – võimaldavad pöördemomenti üle kanda ainult võllide nurkkiiruste erinevuse korral.
Sidurite arvutus muuda
Sidureid ei arvutata nimi-, vaid arvutusliku pöördemomendi järgi: Ma = kr Mn, kus Mn on võlli nimipöördemoment (Mn = N/ω); kr – režiimitegur, mis leitakse käsiraamatutes ja erialases kirjanduses toodud tabelitest vastavalt masina tüübile ja töörežiimile; kr = 1,25...5,0
Režiimiteguri k väärtusi muuda
| Töömasin/Jõumasin | Turbiin | Elektrimootor | Kolbmootor | Erijuhud |
|---|---|---|---|---|
| Generaator | 1...1,25 | 1...2 | 1,5...2,5 | |
| Tsentrifugaalpump | 1,25 | 2...3 | 3...4 | |
| Ventilaator | 1...1,5 | 1,25...2 | 2,25...3,5 | |
| Ühepoolse toimega kolbpumbad* | 2...3,5 | 5...6 | ||
| Kahepoolse toimega kolbpumbad** | 1,75...3 | 4...5 | ||
| Puidutöötlemise pingidja transportöörid | 1,5...2 | |||
| Tekstiilimasinad | 1,5...2 | |||
| Kolbkompressorid | 1,5 | 2,25...3,5 | 4 | |
| Rullteed | 4 | |||
| Metallilõikepingid | 1,25...2,5 | |||
| Kraanad, tõstukid, elevaatorid | 3...5 | |||
| Autod | 1,2...1,5 | |||
| purustusveski sidur mootorilt ülekandele | 2,5 | |||
| purustusveski sidur ülekandelt masinale | 4 | |||
| * silindreid kolm või rohkem, **silindreid vähemalt kaks | ||||
Siduripoolmete kinnitamine võllidele muuda
Siduripoolmed kinnitatakse silindrilistele või koonilistele võlliotstele. Ühes suunas pöörlevate mõõdukalt koormatud võllidele (τ<15 MPa) kinnitatakse siduripoolmed siirdeistuga H7/k6, H7/m6 vms.
Muutuva pöörlemissuunaga ja raskelt koormatud (τ>15 MPa) võllidel kasutatakse istu H7/n6.
Siduripool kinnitatakse silindrilisele võlliotsale hammasliitega, kui liistliite arvutus annab istamiskoha pikkuse > 1,5d. Hammasliide keskmestatakse välisläbimõõdu D järgi istuga H7/j6.
Siduripoolme kinnitamisel silindrilisele võlliotsale pressliitega ja sellelt mahavõtmisel võib tekkida raskusi, mida saab vältida koonilise võlliotsa kasutamisel. Siduripoolme surumine koonilisele võlliotsale tekitab liites suure pingu ja kindlustab siduripoolme täpse radiaal- ja nurkasendi võlli suhtes. Seepärast suure koormuse ning tõukelise, löögilise ja reversiivse töö korral eelistatakse sidurid istata koonilistele võlliotstele, kuigi neid on keerukam valmistada. Siduripoole istamisel võlliotsale tuleb tingimata rakendada telgjõudu.
Kindel on ka kinnitamine poldi ja mutriga.
Lühikese rummuavaga (l/d <0,8) ning siledale või hammasliitega silindrilisele võlliotsale istatud siduripoolme täpseks paigaldamiseks surutakse see mutriga vastu võlli õlgmikku. Sageli paigaldatakse siduripoolme ja laagrivõru vahele puks, mida ümbritseb kaelustihend.
Sidurit võib võlliotsale kinnitada veel seibiga, vedrurõnga vms taolise vahendiga.