Sidrun
Sidrun on hariliku sidrunipuu vili.
Sidrunid erinevad teistest puuviljadest suure sidrunhappesisalduse poolest, sisaldades 5–7% sidrunhapet. Põhjapoolkeral on sidrunite happesisaldus suurim novembris, millal ongi tavaline koristusaeg. Sidruneid koristatakse kolm korda aastas, näiteks Sitsiilias koristatakse vilju septembrist-novembrini, detsembrist-maini ja juunist-septembrini. Viljad on valminud siis, kui nende rohekaskollane koor muutub läikivaks.
Sidrun sisaldab olulisel määral C-vitamiini (100 grammi kohta 53 milligrammi), mis on kaks korda suurem kui mandariinide C-vitamiini sisaldus, kuid jääb veidi alla apelsini omale.
Sidrun on tähtis toidulisand, maitsestaja, samuti limonaadi koostisosa. Limonaad, see algselt naturaalne sidrunijook, ongi saanud nimetuse sidrunilt, kuid uuemal ajal tehakse seda karastusjooki ka mitmesugustest muudest maitseandjatest.
Sidruni kogumassist moodustab koor 45% ja seemned 2%[1]. Vilja koores leidub palju eeterlikku õli, mis juba koore vähesel painutamisel välja pritsib. Koorest pressitakse sidruniõli, mis on helekollane, mõrkja maitsega, sidrunilõhnaline vedelik. Sidruniõli kasutatakse kosmeetikatööstuses ja alkohoolsete jookide lisandina. Tuhande sidruni koorest saab pressides 475 grammi õli. Eeterlikku õli sisaldavad ka sidrunipuu õied ja lehed. Nii sidruni- kui ka apelsiniõli toodetakse peamiselt Itaalias ja Ameerika Ühendriikides.
Toodang, toiteväärtus ja biokeemiline koostis muuda
Toodangutabelis on andmed sidruni ja laimi kohta koos. 2012. aastal toodeti maailmas 15,1 miljonit tonni sidrunit ja laimi, istandike kogupindala oli 0,98 miljonit hektarit.[3]
| Riik | Toodang, tonnides |
Osakaal, % |
|---|---|---|
 Hiina
|
2 300 000* | 15,2 |
 India
|
2 200 000* | 14,6 |
 Mehhiko
|
2 070 764 | 13,7 |
 Argentina
|
1 300 000* | 8,6 |
 Brasiilia
|
1 208 275 | 8,0 |
 USA
|
771 110 | 5,1 |
 Türgi
|
759 711 | 5,0 |
 Hispaania
|
625 700 | 4,1 |
 Iraan
|
600 000* | 4,0 |
 Itaalia
|
346 325 | 2,3 |
| Maailm kokku | 15 118 462 | 100 |
| * – FAO hinnang | ||
| Toitained | Väärtus 100 g kohta |
Ühik |
|---|---|---|
| Vesi | 88,98 | g |
| Kalorsus | 29 | kcal |
| Valgud | 1,10 | g |
| Lipiidid | 0,30 | g |
| Tuhk | 0,30 | g |
| Süsivesikud | 9,32 | g |
| Kiudained | 2,8 | g |
| Toiteelement | Väärtus 100 g kohta |
Ühik |
|---|---|---|
| Kaltsium (Ca) | 26,0 | mg |
| Raud (Fe) | 0,60 | mg |
| Magneesium (Mg) | 8,0 | mg |
| Fosfor (P) | 16,0 | mg |
| Kaalium (K) | 138,0 | mg |
| Naatrium (Na) | 2,0 | mg |
| Tsink (Zn) | 0,06 | mg |
| Vask (Cu) | 0,037 | mg |
| Mangaan (Mn) | 0,03 | mg |
| Seleen (Se) | 0,4 | μg |
| (1 g = 1000 mg; 1 mg = 1000 μg) | ||
| Vitamiin | Väärtus 100 g kohta |
Ühik |
|---|---|---|
| C | 53,0 | mg |
| B1 | 0,04 | mg |
| B2 | 0,02 | mg |
| B3 | 0,10 | mg |
| B4 | 5,10 | mg |
| B5 | 0,19 | mg |
| B6 | 0,08 | mg |
| E | 0,15 | mg |
| A | 1,0 | μg |
| Folaadid | 11,0 | μg |
| Luteiin+ zeaksantiin |
11,0 | μg |
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 "USDA National Nutrient Database". www.nal.usda.gov (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 3.03.2015. Vaadatud 9.12.2010.
- ↑ Kadi Heinsalu (02.03.2017 07:00). "17 toiduainet, mida teie maks armastab". Äripäeva terviseuudised. Vaadatud 04.03.2017 16:52.
- ↑ 3,0 3,1 "Food and Agriculture Organization of the United Nations". faostat3.fao.org (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 19.10.2016. Vaadatud 27.01.2015.
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Sidrun |