Severo Ochoa
Severo Ochoa de Albornoz (24. september 1905 – 1. november 1993) oli Hispaania biokeemik.
| Severo Ochoa | |
|---|---|
 | |
| Sündinud |
24. september 1905 Luarca, Hispaania |
| Surnud |
1. november 1993 (88-aastaselt) Madrid, Hispaania |
| Alma mater | Madridi Ülikool |
| Teadlaskarjäär | |
| Tegevusalad |
biokeemia molekulaarbioloogia |
| Töökohad |
New Yorgi Ülikool Washingtoni Ülikool |
| Tunnustus | Nobeli meditsiiniauhind |
Albornoz õppis Madridi Ülikoolis meditsiini ja lõpetas ülikooli 1929. aastal.[1] Ochoa lootis teha koostööd Nobeli meditsiiniauhinna laureaadi Santiago Ramón y Cajaliga, kuid Cajal läks pensionile. 1933. aastal asus ta enne Hispaania kodusõja puhkemist tööle Madridi Ülikooli.
1936. aastal lahkus Ochoa Hispaaniast ning töötas Saksamaal ja Suurbritannias. Viimaks emigreerus ta Ameerika Ühendriikidesse, kus töötas algul Washingtoni Ülikoolis ja hiljem New Yorgi Ülikoolis. Ochoa naasis Hispaaniasse 1985. aastal.
1959. aastal sai Ochoa koos Ameerika Ühendriikide biokeemiku Arthur Kornbergiga Nobeli meditsiiniauhinna ribonukleiinhappe ja desoksüribonukleiinhappe bioloogilise sünteesi mehhanismide avastamise eest.[2]
Viited muuda
- ↑ "Severo Ochoa Biographical". The Nobel Prize. Vaadatud 17. jaanuar 2021.
- ↑ "Severo Ochoa Facts". The Nobel Prize. Vaadatud 17. jaanuar 2021.