Severnaja Zemlja
Severnaja Zemlja (vene Северная Земля) on Venemaale kuuluv saarestik Põhja-Jäämeres.
Severnaja Zemlja piirneb läänes Kara ja idas Laptevite merega. Saarestiku pindala 38 000 km². Valitseb külm arktiline kliima. Saarestik on asustamata. Palju on liustikke.
Severnaja Zemlja kõrgus on kuni 965 meetrit.
Severnaja Zemljal asub Aasia kõige põhjapoolsem punkt – Arktiline neem Komsomoletsi saarel (81° 13' põhjalaiust).
Pioneeri saarest lõunas olevatel Keskmistel saartel on strateegiliste pommituslennukite jäälennujaamad.
Ajalugu muuda
Severnaja Zemlja avastas Boriss Vilkitski ekspeditsioon 1913. Esialgu arvati, et saarestik moodustab ühe saare, ja nimetati see Nikolai II maaks. Selle lähedal olev pisike saar nimetati Tsareevitš Aleksei saareks.
11. jaanuaril 1926 nimetas NLKP Keskkomitee presiidium Nikolai II maa Severnaja Zemljaks ('Põhjamaa').
1931–1933 korraldati piirkonna uurimiseks ekspeditsioon, mida juhtisid Nikolai Urvantsev ja Georgi Ušakov. Ekspeditsiooni käigus avastati ja nimetati Pioneeri saar, Komsomoletsi saar, Oktoobrirevolutsiooni saar ja Šmidti saar. Tsareevitš Aleksei saar nimetati ümber Väike-Taimõriks.
1. detsembril 2006 võttis Taimõri autonoomse ringkonna plenaaristung vastu otsuse, millega nimetati saarestik tagasi Nikolai II saarestikuks, Väike-Taimõr Tsareevitš Aleksei saareks, Oktoobrirevolutsiooni saar Püha Aleksandra saareks, Bolševiku saar Püha Olga saareks, Komsomoletsi saar Püha Maria saareks, Pioneeri saar Püha Tatjana saareks ja Domašni saar Püha Anastassia saareks. Kuid Krasnojarski krai seadusandlik kogu seda algatust ei toetanud.
Saared muuda
Välislingid muuda
- Русские Колумбы на Дальнем Востоке
- Арктические миражи или метаморфозы топонимики Вокруг света, 1998. №2
- Сайт о Северной Земле