Servaefekt
Servaefekt (inglise keeles edge effect) on ökosüsteemi servaalal ehk ökotonil või oleluskeskkondade piirialadel avalduv elupaiga mitmekesistumine ja liigirikkuse suurenemine.[1] Servaefekti tingib nii keskkonnatingimuste erinevus koosluse ääreala (serva) ja siseosa vahel kui ka üksteisega piirnevate alade koosluste kooseksisteerimine.
Servaefekti tüübid muuda
- Indutseeritud – ajutistest looduslikest mõjudest, näiteks põlengutest või üleujutustest tekkiv servaefekt;
- lai servaefekt – kahe teineteisest kaugel asuva elupaiga vahel, mida defineeritakse kindlate abiootiliste tegurite ja taimestiku alusel, on lai üleminekutsoon;
- elupaikade killustumine:
- ühtlase üleminekuga ökotonid.
Servaefekti tüüpe võib eristada ka servaalal leiduvate liikide alusel:
- liigid, keda leidub ühes piirnevatest elupaikadest;
- liigid, kes vajavad elupaigaks just servaala sealsete mikroklimaatiliste tegurite tõttu;
- generalistid ehk liigid, kes suudavad hakkama saada ja ellu jääda nii ökotonides kui ka servaalalt välja jäävates biotoopides.[2]
Bioloogiline mitmekesisus muuda
Mitmed keskkonnategurid võimaldavad teatud taime- ja loomaliikidel elada ökotonides. Tavalisemad piirialasid asustavad taimed taluvad varju ja kuivemaid tingimusi, näiteks erinevad puhmad ja põõsad. Loomadest võib ökoton olla sobiv elupaik neile, kes vajavad kahte või enamat elupaigatüüpi (nt põder, punarind).[3] On nii liike, kes kasutavad servasid läbirändel, kui ka neid, kes elavad neis paikselt. Suuremates elupaikades on ka suurem bioloogiline mitmekesisus. Hinnates mitmekesisust serva tüübi järgi, on elustik rikkalikum rohkem liigestatud servaga aladel.
Kahjuliku servaefekti korral võib mitmekesisus hoopis langeda ja algne ökosüsteem võib kahjustuda. Seda tingivad nii abiootilised kui ka biootilised tegurid. Näiteks haritava põlluga külgnevasse metsa võib sattuda suures koguses väetist, mis muudab sealseid elutingimusi.
Tegurid, mis servasid mõjutavad:
- abiootilised tegurid – muutused keskkonnatingimustes, näiteks erineb ökoton elupaigamaatriksist temperatuurilt;
- biootilised tegurid – liigiline muutus, mis on põhjustatud otseselt füüsikaliste tegurite muutusest servaaladel; ka muutused bioloogilistes interaktsioonides (parasitism, kisklus, konkurents jms).[4][5]
Näiteid muuda
Kimalased muuda
Servaalade olemasolu on oluline näiteks kimalaste säilimise seisukohalt. Eesti kimalaste elupaiku uurides selgus, et suurem liikide ja isendite arvukus esines eelkõige metsaga piirnevatel põlluservadel. Eeldatavasti on metsades kimalaste jaoks rohkem pesapaiku ja sealne mikrokliima on sobivam (soojem ja tuulevaiksem). Samas oli lageda alaga külgnevatel põlluservadel kimalaste arvukus väiksem. Mida laiemad olid põlluservad, seda rohkem leidus kimalasi. Kimalaste jaoks on eriti oluline servaalade säilimine just metsaga külgnevatel põldudel. Toodi välja, et kimalaste säilimiseks tuleks põldude servaalasid laiendada.[6][7][8]
Amazonase vihmamets muuda
Amazonase piirkonnale avaldavad suurt mõju põlengud, mis muudavad sealseid kooslusi ja metsi. Amazonase metsafragmentide uuringutes on ilmnenud mikroklimaatilised mõjud, mis ulatuvad kuni 100 meetri kaugusele metsafragmendi sisemusse. Mida väiksemad on fragmendid, seda tundlikumad on need näiteks põllumaadest alguse saavatele tulekahjudele. Metsatulekahjud on sagedasemad servade läheduses, kuna seal on rohkem valgust, mistõttu on ala kuivem ja taimede kasv aeglasem. Kuiv biomass loob soodsad tingimused tulekahjude kiireks levikuks. Temperatuuri, niiskuse ja valguse muutused soodustavad mittemetsaliikide, sealhulgas invasiivsete liikide sissetungi. Selle tagajärjeks on see, et metsas väheneb elurikkus sõltuvalt fragmendi suurusest ja kujust, selle isoleeritusest teistest metsaaladest ja metsamaatriksist.
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ EE 8. köide, 1995.
- ↑ Akshy Chavan. Understanding the edge effect with examples, Science Struck, 2019.
- ↑ "Ecotone". 2011.
{{cite journal}}: viitemall journal nõuab parameetrit|journal=(juhend) - ↑ Murcia, C. (1995). "Edge effects in fragmented forests:implications for conservation" (PDF). Tree. 10 (2): 58–62. DOI:10.1016/S0169-5347(00)88977-6. PMID 21236953.
- ↑ "Edge effect". Deep Green Permaculture. 2009. Vaadatud 08.04.2019.
- ↑ Mänd, M., Mänd, R., Williams, I. H. (2002). Bumblebees in the agricultural landscape of Estonia. – Agriculture, Ecosystems and Environment. Vol. 89, pp. 69–76.
- ↑ Sepp, K., Mikk, M., Mänd, M., Truu, J. (2004). Bumblebee communities as an indicator for landscape monitoring in the agri-environmental programme. – Landscape and Urban Planning. Vol. 67, pp.173–183.
- ↑ Sõber, V., Leps, M., Mänd, M., Teder, T. (aprill 2015). "Kuidas hoida kimalasi?" (PDF).
{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)