Sentinumi lahing

Sentinumi lahing (295 eKr) oli Kolmanda samniidi sõja otsustav lahing, mis peeti muistse Sentinumi linna lähedal (tänapäevase Sassoferrato lähedal). Lahingus võitsid roomlased samniididest, etruskidest, umbritest ja nende gallidest liitlastest koosnenud tugeva koalitsiooni. Lahingu tulemuseks olnud roomlaste kindel võit võimaldas Rooma vabariigil ühendada Itaalia keskosa.

Sentinumi lahing
Osa Kolmandast samniidi sõjast
Toimumisaeg	295 eKr
Toimumiskoht	Sentinum (Marche maakonnas Sassoferrato lähedal)
Tulemus	Rooma kindel võit
Osalised
Rooma vabariik Samnium Gallia
Väejuhid või liidrid
Publius Decius Mus† Fabius Maximus Rullianus Gellius Egnatius†
Jõudude suurus
40 000 80 000-90 000
Kaotused
8 000 surnut 25 000 surnut 13 000 vangistatut
Teistel andmetel oli roomlasi 38 000 ja neist hukkus 8700. Samadel andmetel oli nende vastas 60 000 meest, kellest hukkus 25 000 ja vangistati 8000.

Taust

Rooma vägesid juhatasid konsulid Publius Decius Mus ja Quintus Fabius Maximus Rullianus ning nende vägede kogusuuruseks oli ligikaudu 40 000 meest: 4 leegioni, tugev Rooma ratsaväekontingent, 1000 eliitratsaväelast Campaniast, 4 liitlaste ja latiinide leegionit ning lisaks ka tugev liitlaste ja latiinide ratsaväekontingent. Roomlaste otsesteks vastasteks olid samniidid ja gallid, kuna etruskid ja umbrid olid naasnud oma aladele, et kaitsta neid teise väiksema Rooma armee eest.

Pärast kaotust Tifernumi lahingus olid samniidid mõistnud, et nad ei suuda Roomat üksinda alistada ja olid veennud etruske, senooni galle ja umbreid endaga liituma, et lõpuks peatada Rooma kasvav domineerimine Itaalia üle. Roomlaste katse takistada samniidide põhja poole marssimist, eesmärgiga ühineda gallide väega, nurjati Cameriniumi lähedal.

Lahing

Rooma 40 000 mehest koosnev vägi jäi alguses oma suuruselt samniidide ja gallide 80 000-mehelisele ühisarmeele oluliselt alla. Rooma vägesid juhtisid taas konsulid Fabius Rullianus ja Decius Mus ning sinna kuulus ka 1000-pealine Campania ratsaväe eliitrühm.

Mõni aeg enne lahingut saatsid roomlased väikese garnisoni Etruriat ja Umbriat ründama ning saavutasid sellega soovitud tulemuse: algselt samniididega liitunud etruskid ja umbrid lahkusid, et oma kodumaad kaitsta. Kuna samniidide ja senoonide vägi koosnes nüüd vaid 50 000 mehest, tegid roomlased ettepaneku lahinguks. Sõjaväed saabusid seejärel Sentinumi tasandikule, kuid ootasid kaks päeva enne võitlema hakkamist. Viimaks ei suutnud roomlased oma vägede indu ohjata ja ründasid – Fabius astus vastu samniididele ja Publius Decius gallidele.

Lahing algas gallide metsiku rünnakuga Publius Decius Mus'i juhitud roomlastele, millele Rooma väejuht vastas ratsaväerünnakuga; viimane osutus algselt küll edukaks, kuid lõpuks alistasid gallid sõjavankrite toel Rooma ratsaväelased. Oma armeed lagunemas nähes olevat Mus ratsutanud otse gallide hordi ja ohverdas end sel viisil jumalatele, et need tema väele võidu kingiksid (devotio); sarnaselt oli Vesuviuse lahingus käitunud ka tema isa Publius Decius Mus. Sellest piisaski tema meeste uuesti koondamiseks.

Rullianus, kes oli lahingu omal poolel suutnud samniidid tagasi lüüa, oli suuteline saatma Campania hobusemeestest ja osast 3. leegionist koosnenud kolmanda liini (triarii) tribuun Lucius Cornelius Scipio juhtimise all gallide tiivale. See oli gallide jaoks liiast ja nad ühinesid semniididega ülepeakaela põgenemises. Verevalamisest pääses vaid 12 000 samniidi ja galli; lahingus tapeti 8000 roomlast ja 25 000 gallide ja samniidide sõjaväelast.

Tagajärjed

Pärast sellele lahingule järgnenud kaotusi olid samniidid aastal 290 eKr lõpuks sunnitud Rooma domineerimisega nõustuma. Ent samniidid tõusid hiljem korra veel üles, liitudes vanakreeka väejuhi ja riigivalitseja Pyrrhose poolt Itaalia lõunaosas elavate kreeklaste nimel ette võetud sõjakäikudega. Ent pärast Pyrrhose kaotust neelas Rooma riik endasse kõik Itaalia rahvad.

Välislingid

• JD19 Sentinum (295 BC) | Third Samnite War (298-290 BC)
• Rooma ajaloo piirjooned
• The Story of Rome at The Baldwin Project. "The Battle of Sentinum".