Seesamiseemned
Seesamiseemned on hariliku seesami (Sesamum indicum) tillukesed lamedad seemned.
Ajalugu muuda
Seesamiseemned on kõige vanem teadaolev kirjasõnas mainitud maitseaine, mis on leidnud äramärkimist juba 5000 aastat tagasi Assüürias[viide?]. Juba väga ammustel aegadel levis seesam Mesopotaamiast edasi kõikidesse Vahemere maadesse, Jaapanisse ja Hiinasse.
Ameerikasse jõudsid seesamiseemned neegerorjade kaudu, kes nimetasid neid benné seeds. Hiljem said nad väga populaarseks USA lõunaosariikide köögis.
Ostmine muuda
Seesamiseemned võivad koorimata kujul olla pruunides, punastes või mustades toonides, kuid kõige levinum on kahvatu hallikas-kollakas värvivarjund. Erksad ja tumedad toonid võimaldavad roogi atraktiivselt kaunistada. Siiski tuuakse seesamiseemned müügile enamasti koorituna, kuna koores sisalduv oksaalhape häirib kaltsiumi omastamist ning annab seemnetele kergelt mõrkja maitse. See kehtib ainult suuremate seemnekoguste puhul (näiteks tahiini), roogade kaunistamisel seda arvesse võtta vaja ei ole.
Kõrge õlisisalduse tõttu rääsuvad seemned kiiresti, mistõttu soovitatakse neid korraga osta väiksemates kogustes.
Säilitamine muuda
Seesamiseemneid tuleks säilitada kuivas kohas, õhukindlalt ja valguse eest varjatult kuni kolm kuud. Külmkapis võivad nad vastu pidada aga kuni pool aastat, sügavkülmas aga aasta. Maitseomaduste säilitamise huvides tuleks seesamiseemneid osta alati tervetena.
Kasutamine muuda
Seemneid kasutatakse laialdaselt Aasias, eriti aga on nad hinnas India köögis.
Seesamiseemnete meeldivalt magus maitse muudab nad tänuväärseks lisandiks igasugustes küpsetistes ja maiustustes (nt halvaa) Samuti sobib neid ideaalselt kasutada rohelistest taimedest salatite üleriputamiseks, seemneid võib lisada ka pannkoogitaignasse, pirukatäidistesse ja vürtsikatesse pajaroogadesse.
Seesami pähklitaoline aroom avaldub täiel määral alles röstimisel. Röstige seemneid ahjuplaadil õhukese kihina madalal kuumusel tihti segades 10–15 minutit. Röstimine muudab seemned kuldkollaseks ja maitsvaks.
Pikantsete toitude vürtsitamisel on seesami maitse intensiivsem, kui seemned eelmevalt koos vähese soolaga uhmris purustada.
Tervislik toitumine muuda
Seesamiseemned sisaldavad rohkesti väärtuslikku seesamiõli, mille sisaldus võib vastavalt sordile ulatuda kuni 50%-ni, samuti E-vitamiini, letsitiini, niatsiini, rikkalikult taimseid valke (20–40%), magneesiumi, rauda ning kaltsiumi. Viimast on organismil tunduvalt lihtsam omastada, kui seemned on pastaks töödeldud.
Toiteväärtus ning biokeemiline koostis muuda
| Toitained | Väärtus 100 g kohta |
Ühik |
|---|---|---|
| Vesi | 5,00 | g |
| Kalorsus | 567 | kcal |
| Valgud | 16,96 | g |
| Lipiidid | 48,00 | g |
| Tuhk | 4,00 | g |
| Süsivesikud | 26,04 | g |
| Kiudained | 16,9 | g |
| Suhkrud | 0,48 | g |
| Toiteelement | Väärtus 100 g kohta |
Ühik |
|---|---|---|
| Kaltsium (Ca) | 131,0 | mg |
| Raud (Fe) | 7,78 | mg |
| Magneesium (Mg) | 346,0 | mg |
| Fosfor (P) | 774,0 | mg |
| Kaalium (K) | 406,0 | mg |
| Naatrium (Na) | 39,0 | mg |
| Tsink (Zn) | 10,23 | mg |
| Vask (Cu) | 1,46 | mg |
| Mangaan (Mn) | 1,43 | mg |
| Seleen (Se) | 34,4 | μg |
| (1 g = 1000 mg; 1 mg = 1000 μg) | ||
| Vitamiin | Väärtus 100 g kohta |
Ühik |
|---|---|---|
| C | - | mg |
| B1 | 1,20 | mg |
| B2 | 0,47 | mg |
| B3 | 5,44 | mg |
| B4 | 25,6 | mg |
| B5 | 0,68 | mg |
| B6 | 0,15 | mg |
| E | 0,25 | mg |
| A | 3,0 | μg |
| Foolhape | 96,0 | μg |
| Aminohape | Väärtus 100 g kohta |
Ühik |
|---|---|---|
| Glutamiinhape | 3,78 | g |
| Arginiin | 2,52 | g |
| Aspartaamhape | 1,57 | g |
| Leutsiin | 1,30 | g |
| Glütsiin | 1,16 | g |
| Valiin | 0,95 | g |
| Seriin | 0,92 | g |
| Fenüülalaniin | 0,90 | g |
| Alaniin | 0,87 | g |
| Proliin | 0,77 | g |
| Isoleutsiin | 0,73 | g |
| Türosiin | 0,71 | g |
| Treoniin | 0,70 | g |
Suurimad tootjad, eksport ja import muuda
| Riik | Toodang, tonnides |
Osakaal, % |
|---|---|---|
 India
|
640 000 | 18,1 |
 Myanmar
|
620 000 | 17,5 |
 Hiina
|
586 408 | 16,6 |
 Sudaan
|
350 000 | 9,9 |
 Etioopia
|
186 772 | 5,3 |
 Uganda
|
173 000 | 4,9 |
 Nigeeria
|
110 000 | 3,1 |
 Niger
|
50 646 | 1,4 |
 Paraguay
|
50 049 | 1,4 |
 Kesk-Aafrika Vabariik
|
49 027 | 1,4 |
| Maailm kokku | 3 542 129 | 100 |
2009. aastal toodeti maailmas kokku 3,51 miljonit tonni seesamiseemneid ja külvipinna suuruseks oli 7,52 miljonit hektarit. Viimase 40 aastaga on toodetud seemnete mass tõusnud natuke üle kahe korra.[2]
Suurimad seesamiseemnete importijad 2008. aastal olid Hiina (234,0 tuhat tonni), Jaapan (185,1), Türgi (80,2), Lõuna-Korea (63,9) ja USA (37,9). Samal aastal olid suurimad eksportijad India (194,3 tuhat tonni), Etioopia (130,1), Sudaan (105,5), Myanmar (95,5) ja Nigeeria (85,0).[3]
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 "USDA National Nutrient Database". www.nal.usda.gov (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 3.03.2015. Vaadatud 11.01.2011.
- ↑ 2,0 2,1 "Food and Agriculture Organization of the United Nations". faostat.fao.org (inglise). Vaadatud 11.01.2011.
- ↑ "Food and Agriculture Organization of the United Nations: TradeStat". faostat.fao.org (inglise). Vaadatud 11.01.2011.