Saturnaalid
See artikkel räägib pidustustest. Teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Saturnaalid (täpsustus).Saturnaalid (ld saturnalia) olid Saturnuse auks peetud Vana-Rooma pühad ja pidustused. Need toimusid Juliuse kalendri järgi 17. detsembril, hiljem 17.–23. detsembrini. Saturnaale tähistati ohverdustega Saturnuse templis ja Rooma foorumis, seejärel toimus avalik bankett. Pühade ajal tehti üksteisele kingitusi. Päevade jooksul toimusid karnevalid ja pidustused, Rooma sotsiaalsed normid ei kehtinud: hasartmängud olid lubatud ning orjapidajad olid enda orjadele teenijateks, kuna saturnaale peeti kõikide inimeste vabaduse ajaks.[1] Saturnaalide ajaks valiti saturnaalide kuningas, kes jagas käsklusi ning haldas pidustusi. Kingitused olid tavaliselt kiiksuga ning valmistatud vahast või sigillaria savist. Luuletaja Catullus nimetas saturnaale "parimateks päevadeks".[2]
| Saturnaalid | |
|---|---|
 "Saturnalia" (Antoine-François Callet, 1783) | |
| Tähistamiskoht | Vana-Rooma |
| Tüüp | Vanarooma usupüha |
| Tähistamisviisid | Avalikud pidustused, karnevalid, kingituste tegemine, hasartmängude mängimine |
| Kuupäev | 17.–23. detsember |
Saturnaalid olid vaste Vana-Kreeka kronia pidustustele, mis toimusid Atika kalendri hekatobaioni kuus ehk suve keskel. Mõnede roomlaste jaoks oli saturnaalidel ka teoloogiline tähtsus, kuna nad nägid seda Saturnuse kuldaja taastamisena. Uusplatonistliku filosoofi Porphyriose tõlgenduse järgi sümboliseeris saturnaalidega kaasnev vabadus "hingede tegemist surematuks". Saturnaalid võisid mõjutada hilisemaid Lääne-Euroopa kesktalviseid pidustusi, nagu jõulud, süütalastepäev ja kolmekuningapäev.
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ Miller, John F. "Roman Festivals," in The Oxford Encyclopedia of Ancient Greece and Rome (Oxford University Press, 2010), p. 172.
- ↑ Catullus 14.15 (optimo dierum), as cited by Mueller 2010, lk 221
Välislingid muuda
- Saturnalia - World History Encyclopedia
- Saturnalia, A longer article by James Grout