Sargon
See artikkel vajab toimetamist. (Oktoober 2017) |
Sargon ehk Sargon I (vanasemiidi Šarrukin 'tõeline kuningas') oli Akadi riigi looja, kes võis valitseda aastatel 2340–2284 e.m.a.[1] Ta muutus Mesopotaamias ideaalse valitseja sümboliks, olles seega analoogne Karl Suure staatusega keskajal.
Sargon oli Sumerist põhja poole jäävate alade valitseja, algselt suhteliselt vähetähtsa semiidi riigi juht. Kui Kiši kuningas Sargon alustas oma sõjaretke Mesopotaamias, oli Lagaši riik kuningas Uru'inimgina juhtimise all. Kuid oma valitsusaja jooksul alistas ta nii kogu Mesopotaamia kui ka Elami ning Süüria ja Palestiina. Sargoni valdused olevat ulatunud Pärsia lahest Vahemereni. Seega vallutas Sargon Sumeri mitte ainult Lugalzagesilt, vaid ka Lagaši kuningalt Uru'inimginalt.[1]
Sargon I-e loodud Akadi riik oli maailma esimesi impeeriume. Sargon I rajas riigi uue pealinnana Akadi (Agade) linna, mis andis nime kogu tema Akadi riigile. Akadi keelest, mis kuulus semiidi keelte hulka, sai enam kui tuhandeks aastaks Mesopotaamia peamine kõnekeel.
Pärast Sargoni surma Akadi riik nõrgenes, kuid selle sisemise stabiilsuse taastas peagi tema lapselaps Narāmsu'en (Naramsin).
Sargon I hakkas esimesena rakendama uut religioonipoliitikat. Tema pojad Rīmuš ja Maništūšu ning lapselaps Narāmsu'en järgisid tema eeskuju ja allutasid templid oma kontrollile. 2. aastatuhande alguses eKr soovis juba iga enam-vähem võimu omav kuningas määrata oma tütreid ning poegi preestriteks tähtsamates religioossetes ja poliitilistes keskustes nagu Nippur või Ur. Mesopotaamia valitsejatel muutus selline religioonipoliitika üsnagi tavaliseks praktikaks. Mõned hilisemad valitsejad isegi imiteerisid Sargon I nimevormi, nagu näiteks Uus-Assüüria kuningas Sargon II (721–705 eKr).[2]
Sargon I ja Narāmsu'eni tiitleid nagu nelja ilmakaare valitseja või kõiksuse valitseja imiteerisid hilisemad kuningad. Sargon I ja Narāmsu'eni uus ideoloogiline suund riigivalitsemises muutus eeskujuks hilisematele kuningatele. Järgmistel kuningatel oli juba üks kindel eesmärk: allutada templid oma kontrollile.[2]
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 Peeter Espak. Sumeri Kuningate nimekirja dateerimisest. Akadeemia ? lk 57.
- ↑ 2,0 2,1 Vladimir Sazonov. Sargoniidide uus religioonipoliitika templite suhtes ning selle poliitikaparadigmaatilisus. - VERBUM HABET SAKALA, korp! Sakala Toimetised 2008 (I), lk 15-21.