Saratoga kampaania

Saratoga kampaania
	Osa Ameerika iseseisvussõjast
	"Surrender of General Burgoyne" (Kindral Burgoyne'i alistumine; John Trumbull, 1821)
Toimumisaeg	14. juuni – 17. oktoober 1777 ; (4 kuud ja 3 päeva)
Toimumiskoht	Upstate New York ja Vermont
Tulemus	Ameerika Ühendriikide võit Kindral Burgoyne'i väed alistuvad; Algab irokeeside kodusõda; Ameerika-Prantsuse liit (1778), Prantsusmaa liitub sõjaga Ameerika Ühendriikide poolel;
Osalised
Suurbritannia Quebec; Lojalistid; Hessen-Kassel; Hesse-Hanau; Braunschweig-Wolfenbüttel; Irokeesid (v.a oneidad) Muud indiaanlased	Ameerika Ühendriigid ; Vermont Oneidad
Väejuhid või liidrid
John Burgoyne ; William Phillips ; Simon Fraser † ; Barry St. Leger ; Luc de la Corne ; Henry Clinton ; Friedrich Adolf Riedesel ; Friedrich Baum † Joseph Brant Charles Michel de Langlade	Horatio Gates ; Philip Schuyler ; Arthur St. Clair ; Benedict Arnold ; Benjamin Lincoln ; Israel Putnam ; George Clinton ; James Clinton ; John Stark ; James Livingston ; Seth Warner
Jõudude suurus
8000 (Burgoyne) ; 1600 (St. Leger) ; 3000 (Clinton)	25 000

Saratoga kampaania oli Suurbritannia Põhja-Ameerika väejuhatuse katse võtta enda kontrolli alla strateegilise tähtsusega Hudsoni jõe org 1777. aastal Ameerika iseseisvussõja ajal. Kampaania päädis brittide alistumisega, ajaloolane Edmund Morgan on seda pidanud "sõja suureks pöördepunktiks, kuna see tagas ameeriklastele välisabi, mis oli viimane võiduks vajalik element".^[2]

Saratoga kampaania põhipingutuse planeeris ja algatas kindral John Burgoyne. Ta liikus ligi 8000 mehega juunis Quebecist lõunasse, üle Champlaini järve Fort Ticonderogasse, sealt lõunasse üle George'i järve ning viimaks mööda Hudsoni orgu Saratogasse. Esimesed kokkupõrked ei andnud kummalegi poolele otsustavat edu. Kampaania pöördepunkt saabus augustis, kui Vermonti, New Hampshire'i ja Massachusettsi omakaitseväed alistasid Benningtoni lahingus ligi 1000 Burgoyne'i väes teeninud Brunswickeri ja Hesseni sõdurit. Septembris ja oktoobris halvenes brittide olukord veelgi, kuna lüüa saadi Saratoga lahingus ning ameeriklastele saabus lisavägesid. Britid olid sunnitud kindral Horatio Gatesile alistuma 17. oktoobril.^[3]

Kaugel Londonis välja töötatud sõjaplaanidest reaalsel lahinguväljal kasu ei olnud. Kolonel Barry St. Leger oleks pidanud liikuma üle Mohawki jõe oru Albany peale itta, kuid oli sunnitud pärast Fort Stanwixi piiramist taganema. Brittide plaanitud abiväed lõunast ei jõudnud kohale möödarääkimise tõttu, kindral William Howe saatis oma väed hoopis Philadelphia peale, mitte ei läinud Burgoyne'ile appi. Oktoobris prooviti lisavägesid saata New Yorgist, kuid siis oli juba hilja.

Ameeriklaste võit oli uue riigi rahva moraalile hädavajalikuks turgutuseks, kuid mis veel tähtsam, see veenis Prantsusmaad sõtta Ameerika Ühendriikide poolel sekkuma. Prantslased toetasid ameeriklasi raha, sõdurite ja laskemoonaga, lisaks pidasid Suurbritannia vastu ülemaailmset meresõda.

Vaata ka muuda

Viited muuda

↑ Edmund Morgan, The Birth of the Republic: 1763–1789 (1956) pp. 82–83
↑ Edmund Morgan, The Birth of the Republic: 1763–1789 (1956) pp. 82–83
↑ The Saratoga Campaign : uncovering an embattled landscape. Lebanon, NH. 2016. ISBN 9781611688962.

Kirjandus muuda

Clark, Jane. "Responsibility for the Failure of the Burgoyne Campaign." American Historical Review (1930): 542–559 online.
Bird, Harrison (1963). March to Saratoga: General Burgoyne and the American Campaign, 1777. New York: Oxford University Press. OCLC 299497.
Chidsey, Donald Barr (1967). The War in the North: An Informal History of the American Revolution in and near Canada. New York: Crown. OCLC 394996.
Corbett, Theodore. No Turning Point: The Saratoga Campaign in Perspective (University of Oklahoma Press; 2012) 436 pages; detailed history; argues it was not a decisive turning point in the war
Glover, Michael (1976). General Burgoyne in Canada and America: Scapegoat for a System. London: Atheneum Publishers. ISBN 0860330133.
Graymont, Barbara (1972). The Iroquois in the American Revolution. Syracuse, New York: Syracuse University Press. ISBN 0815600836. ISBN 0815601166 (paperback).
Mintz, Max M (1990). The Generals of Saratoga: John Burgoyne & Horatio Gates. New Haven: Yale University Press. ISBN 0300047789. ISBN 0300052618 (1992 paperback)
Murray, Stuart (1998). The Honor of Command: General Burgoyne's Saratoga Campaign. Images from the Past. ISBN 1884592031.
Taylor, Alan (2006). The Divided Ground: Indians, Settlers, and the Northern Borderland of the American Revolution. Knopf. ISBN 0679454713.
Watt, Gavin (2002). Rebellion in the Mohawk Valley: The St. Leger Expedition of 1777. Dundurn. ISBN 1550023764.
Burgoyne, John; O'Callaghan, Edmund Bailey (1860). Orderly book of Lieut. Gen. John Burgoyne: from his entry into the state of New York until his surrender at Saratoga, 16th Oct. 1777 ; from the original manuscript deposited at Washington's head quarters, Newburgh, N.Y. Albany, NY: J. Munsell. OCLC 2130372.
Stone, William Leete (1893). Ballads and poems relating to the Burgoyne campaign. Albany: J. Munsell's Sons. OCLC 1392761.

Välislingid muuda

[1] Edmund Morgan, The Birth of the Republic: 1763–1789 (1956) pp. 82–83

[2] Edmund Morgan, The Birth of the Republic: 1763–1789 (1956) pp. 82–83

[3] The Saratoga Campaign : uncovering an embattled landscape. Lebanon, NH. 2016. ISBN 9781611688962.

[2]

[1]

[3]