Sandra Steingraber
Sandra Steingraber (sündinud 1959 Tazewelli maakonnas) on Ameerika Ühendriikide ökoloog, bioloog, teaduskirjanik ja luuletaja.
| Sandra Steingraber | |
|---|---|
 S. Steigraber, 2008 (loeng Molecules in Motion, Chemical Heritage Foundation) | |
| Sündinud |
1959 Tazewelli maakond, Illinois |
| Elukutse | ökoloog, bioloog, teaduskirjanik, luuletaja |
| Alma mater | Michigani ülikool |
Lapsepõlv ja haridus muuda
Steingraber on lapsendatud laps, tema lapsepõlv möödus mikrobioloogist ema ja kolledžiprofessorist isa peres Illinoisi osariigis. Huvi jätkusuutliku arengu ja mahepõllumajanduse vastu tekkis varakult.
Steingraber on lõpetanud bioloogina Illinoisi Wesleyani ülikooli, inglise keele ja kirjanduse magistritöö kaitsnud Illinoisi Riiklikus Ülikoolis (State University) ja bioloogiadoktori kraadi Michigani ülikoolis. Ta on pidanud loenguid ja avaldanud artikleid.
Kui ta 20-aastaselt põievähki haigestus, selgus, et vähijuhtumeid oli samas piirkonnas palju, ning Steingraber uuris põhjalikult, millised keskkonnamõjud võiksid seal vähki põhjustada.
Looming ja töö muuda
Steingraber järgib põhimõtteid ja vaateid, millele pani aluse Rachel Carson. Teda on ka R. Carsoni auhinnaga tunnustatud.[1]
Steingraber kirjutab ja peab loenguid keskkonnateemadel, mis on seotud järglaste saamist ja tervist mõjutavate teguritega ning kahjulike keskkonnamõjurite osaga vähi tekkes ja arengus. Steingraber on ise vähki põdenud, paranenud ning oma kogemustele toetudes teemat põhjalikult uurinud.
"Living Downstream: An Ecologist’s Personal Investigation of Cancer and the Environment" [2](1997, "Kui elad allavoolu: ökoloogi uurimus vähi ja keskkonnamõjude seostest.") on Steingraberi tuntuim teos, selle põhjal tehti ka film (2010). Steingraberil avastati põievähk ning ta püüab selgusele jõuda, miks ta vaid 20-aastaselt haigestus. Nagu Carson mitu aastakümmet varem, leiab ka Steingraber jahmatavaid fakte keskkonnamürkide kumuleerumisest ja laastavast pikaajaliselt mõjust. Steingraberi raamat tugineb põhjalikule uurimistööle ja filmis on dokumenteeritud ta enda haiguslugu. [3]
Järgmine raamat oli "Having Faith: An Ecologist’s Journey to Motherhood" (2001) (eesti keeles "Mina olen ookean: lapseootel keskkonnateadlase päevik", 2009).[4] Raamat jutustab ökoloogist teadlane enda raseduse loo ning jätkab uuringutele ja andmebaasidele tuginedes ökosüsteemide mõtestamist. Steingraber on seal ühendanud teadusliku täpsuse kauni lausestuse ja teksti rütmiga. Lugeja teeb koos autoriga kaasa loote arengu ime ning seisab silmitsi ilustamata faktidega, mis on põhjustatud inimese hoolimatusest, mõtlematusest ja rumalusest. [5] Teise lapse sünni järel ilmus raamat "Raising Elijah: Protecting Our Children in an Age of Environmental Crisis" (2011, "Elijah kasvamine: kuidas kaitsta lapsi keskkonna kriisi ajastul") [6] Steingraber oskab ühendada poeetilise, teadusliku ja igapäevase ning sellest väga haaravalt kirjutada.
Steingraber on saanud auhindu, aga teda on ka arreteeritud seoses kildagaasivastaste protestidega.[7] [8]
Isiklikku muuda
Steingraberi abikaasa on kunstnik (skulptor) ja restauraator Jeff de Castro [9] ning neil on kaks last, Faith ja Eliah.
Viited muuda
- ↑ R. Carsoni auhind S. Steingraberile
- ↑ Living Downstream, raamat
- ↑ Living Downstream, film
- ↑ Mina olen ookean.
- ↑ "Having Faith". Originaali arhiivikoopia seisuga 9. detsember 2014. Vaadatud 6. detsembril 2014.
- ↑ "Raising Eliah". Originaali arhiivikoopia seisuga 9. detsember 2014. Vaadatud 6. detsembril 2014.
- ↑ "karistused protestide korraldamise eest". Originaali arhiivikoopia seisuga 9. detsember 2014. Vaadatud 6. detsembril 2014.
- ↑ "kildagaasi teema". Originaali arhiivikoopia seisuga 9. detsember 2014. Vaadatud 6. detsembril 2014.
- ↑ "Jeff de Castro". Originaali arhiivikoopia seisuga 9. detsember 2014. Vaadatud 6. detsembril 2014.
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Sandra Steingraber |