Sammas-ahvileivapuu

taimeliik

Sammas-ahvileivapuu (Adansonia grandidieri) on kassinaeriliste sugukonda ahvileivapuu perekonda kuuluv puu.

Sammas-ahvileivapuu

Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Õistaimed Magnoliophyta
Klass Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts Kassinaerilaadsed Malvales
Sugukond Kassinaerilised Malvaceae
Perekond Ahvileivapuu Adansonia
Liik Sammas-ahvileivapuu
Binaarne nimetus
Adansonia grandidieri
Baill.

Imposantse välimusega sammas-ahvileivapuud on kuude liiki kuuluvate Madagaskari ahvileivapuude seas suurimad.

Sammas-ahvileivapuu kuulub eriti ohustatud liikide hulka.

Ladinakeelse nimetuse sai puu prantsuse botaaniku ja maadeuurija Alfred Grandidier' järgi.[1]

Madagaskari läänerannikul asuva Morondava lähedal säilinud Baobabide allee on üks saare tuntumaid vaatamisväärsusi.

Levila ja kasvukohad muuda

Sammas-ahvileivapuu on Madagaskari endeem. Ta kasvab saare lääneosa troopilistes heitlehistes metsades, eelkõige saare edelaosas Morombe lähedal asuva Ihotry järve ja Bereboka vahelisel alal.[2]

Puu kasvab alal, kus keskmine päevane maksimumtemperatuur on 30–33 °C ja miinimumtemperatuur 8–21 °C. Kuiva- ja vihmaperioodid on hästi eristatavad; sajab peamiselt oktoobrist aprillini. Levila põhjaosas on aasta keskmine sademete hulk umbes 1500 mm ja lõunaosas umbes 1000 mm. Saare keskosa Kõrgplatoo läänepoolsel, tuulealusel küljel on kuivem kliima ja suhteliselt pikk ja selgelt väljendunud kuiv periood.[3]

Tihti on näha üksikuna seisvaid puid, mis on metsa raiumisel alles jäänud. Tõenäoliselt jäid nad alles seetõttu, et jõud ei hakanud neile peale.[3] Varem kasvas sammas-ahvileivapuu kuivades lehtmetsades, eriti hooajaliselt veega täituvate järvede ja jõgede ümbruses. Praeguseks alles jäänud täiskasvanud puud kasvavad peamiselt keset lagedat põllumaad või hõredat savanni.[2]

Noored puud eelistavad varjulist kasvukohta, vanemad puud aga päikesepaistet.[3]

Välimus ja elutsükkel muuda

 
Noore puu koor

Sammas-ahvileivapuu on heitlehine või pooligihaljas puu. Ta kasvab 20–30 meetri kõrguseks.[3]

Puu tüve läbimõõt võib ulatuda kolme meetrini. Võra tipp on lame. Oksad on ainult tüve ülaosas; need on suhteliselt korrapärase asetusega ja paiknevad peamiselt horisontaalselt.[4]

Tüve katab sile punakashall koor.[2]

Puu on tavaliselt lehes oktoobrist maini.[2] Lehed on sinakasrohelised sõrmjad liitlehed, mis on spiraalse asetusega ja koosnevad tavaliselt 9–11 lehekesest.[4] Puu õitseb maist augustini. Õied puhkevad raagus okste tippudes.[4] Õied on valged. On väidetud, et õied lõhnavad nagu käärima läinud arbuus. Õied avanevad videviku saabudes ja levitavad kogu oma õietolmu õitsemise esimesel õhtul.[2] Õisi tolmeldavad öise eluviisiga imetajad, näiteks küütleemurid, kes õitest nektarit noolivad ja tänu sellele näokarvades tolmu õielt õiele kannavad.[5]

Viljad valmivad novembris-detsembris.[2] Vili on suur ja kuiv pikergune kupar, mis sisaldab neerukujulisi seemneid. Vili on kaetud hapra koorega. Seemet ümbritseb söödav viljaliha.[5] Seeme kaalub umbes 1,4 grammi.[4] Aafrika ja Austraalia ahvileivapuude seemneid levitavad peamiselt loomad, kuid paistab, et Madagaskaril see nii ei ole. Ainsad loomad saarel, kes oleksid suutelised seemneid levitama, on leemurid, kuid puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et nad seda teeksid.[2] Varem võisid seemneid levitada praeguseks välja surnud loomad või võimsa nokaga linnud, kuid tõenäoliselt võivad seemned tänapäeval levida vee abil.[2]

Sammas-ahvileivapuu on pikaealine puu.[2] Noor puu kasvab suhteliselt kiiresti. Kaheaastane puu on tavaliselt umbes kahe meetri kõrgune; 12-aastase puu kõrgus on 12–15 meetrit ja tüve läbimõõt 60 cm.[4]

Puu läbimõõt võib sõltuvalt sademete hulgast suureneda või väheneda. Puutüvesse kogutakse tagavaraks vett, mis aitab kuivaperioodi üle elada.[2]

Kasutamine muuda

 
Raagus puud, millel on näha koorekahjustused

Vilju korjatakse maast või ronitakse viljade korjamiseks tüve sisse löödud pulki mööda üles.[2]

Viljad ja seemned on söödavad. Seemneid ja C-vitamiini sisaldavat viljaliha süüakse toorelt. Seemnetest valmistatakse toiduõli.[2] Seemnete rasvasisaldus on 36–39 protsenti. Õli sisaldab 38% palmitiinhapet, 4% steariinhapet, 23% oleiinhapet, 16% linoolhapet ja mitut haruldasemat rasvhapet.[4]

Mõnes külas Morondava ümbruses kasutatakse vilju loomasöödana.

Puit on käsnjas ja kiuline. Seda kasutatakse katusekattematerjalina. Ikalduse ja söödapuuduse korral söödetakse puitu ka loomadele. Surnud puude puitu kasutatakse söögiseente kasvandustes kasvupinnasena.[4]

Koor on paks, kuni 15 cm.[4] Koore kiulist osa kasutatakse muu hulgas köite punumiseks.[4] Koor võetakse tavaliselt elusatelt puudelt. Sellest jäänud arme kannavad peaaegu kõigi puude alumised osad maast kuni umbes kahe meetri kõrguseni.[2]

Ohud ja kaitse muuda

 
Baobabide allee

Sammas-ahvileivapuu kuulub IUCNi punase nimestiku eriti ohustatud liikide hulka.[6]

Enamasti kogutakse tarvilikud saadused elusa puu küljest, seega puu kasutamine otseselt liigi säilimist ei ohusta. Populatsiooni on kõige rohkem kahjustanud puu kasvukohtade kadumine maaharimise lisandumise tagajärjel. Kahju tekitavad ka metsatulekahjud ja seemnetest toituvad loomad.[2]

2003. aastal lubas Madagaskari president, et eelkõige sammas-ahvileivapuu saatust silmas pidades suurendatakse kaitsealuste alade pind kolmekordseks.

Viited muuda

  1. G. E. Wickens, Pat Lowe. "The baobabs: pachycauls of Africa, Madagascar and Australia", ISBN 978-1-4020-6430-2, lk 24, Google Books
  2. 2,00 2,01 2,02 2,03 2,04 2,05 2,06 2,07 2,08 2,09 2,10 2,11 2,12 2,13 Baum, D.A. (1995) A Systematic Revision of Adansonia (Bombacaceae). Annals of the Missouri Botanical Garden, 82(3): 440–471.
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 "Food and Agriculture Organization". Originaali arhiivikoopia seisuga 30. august 2011. Vaadatud 5. aprillil 2014.
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 4,6 4,7 4,8 Adansonia grandidieri
  5. 5,0 5,1 Baum, D.A. (1995) The Comparative Pollination and Floral Biology of Baobabs (Adansonia-Bombacaceae). Annals of the Missouri Botanical Garden, 82(2): 322–348.
  6. IUCN Redlist of Threatened Species: Adansonia grandidieri

Välislingid muuda